valmistati lainelisi asbesttsementplaate, mida nimetasti eterniidiks ja kasutati põhiliselt katusekattematerjalina. Asbesti sisaldavad materjalid: · Asbesttsementtooted (lainelised ja poollainelised plaadid; tasapinnalised plaadid ja paneelid; torud ja muhvid) VO, SV-40, VV, VU, UV, PU, PK, PP, LP plaadid · Isolatsioonimaterjalid sbestbrikett, isolatsioonisegud, isolatsiooniplaadid, soveliit, njuvel, asbosuriit, vulkaniit · Asbesttekstiiltooted asbestkangas, armeeritud asbestkangas, isoleerlint, asbestnöör · Asbestpabertooted asbestpaber, abestkartong, asbest-tselluloosplaadid · Bituumentooted hüdroisool, isool, bitumeenkangad, boruliin, brisool · Hõõrde- ja tihendusmaterjalid asbestpidurlint, elastne hõõ · Viimistlusmaterjalid polüvinüülkloriid-linoleum, reliin, venüülasbestplaadid · Asbestplastid asbotekstoliit, asbogetinaks, asbofibriit
Victoria abikaasa Prince Alberti surma. Victoria oli nii laastanud pärast Alberti surma, et ülejäänud elu jooksul, 40 aastat, oli ta riietatud leinarõivastesse. Leinariietuse juurde valis Viktoria musta värvi leinaehteid, tavaliselt olid nad valmistatud mustast jaspist, kuid must jaspis oli võrdlemisi kallis materjal ning must klaas sai populaarseks alternatiiviks, sest see oli kättesaadavam, odavam ja lihtsam töödelda. Teised populaarsed materjalid leiaehe valmistamiseks olid Onyx, vulkaniit, gutaperts ja tamm. Niimodi tekkis mõiste Victorian jewellery. 2 Surm oli Läänemaailma kunstis armastuse loomulik vaenlane kuni hilise 19. sajandini. Pärast võib aga näha, et surm kunstis muutus sensuaalseks õndsuseks. Oma töös "Love beyond Death. The anatomy of Myth in the Arts" Rudolph Binion kirjutab, et kaasagses kunstis muutus surma mõiste ja kuju füüsiliseks armastuseks. Rudolph Binion jälgib fantaasia joont
plastiku kasutamisele skulptuuris ja installatsioonides. 21. Sajandil on kunsti ilma plastikuteta väga keeruline ette kujutada [30]. 17 Plastiku ajatelg looduslikest ,,plastmassidest" sünteetilisteni 1839 Polüstüreeni (PS) avastas Saksa apteeker Eduard Simon, koostise tegi kindlaks Hermann Staudinger, kes sai 1953-ndal makromolekulide uurimise eest ka Nobeli preemia [21]. 1839 Kõvakummi e vulkaniseeritud kummi - (eboniit, end. nimega vulkaniit), rabe, USAs patendeeris tootmise C. Goodyear 1843, Inglismaal võttis patendi lõppedes 1861 kasutusele Thomas Hancock, Inglismaa kummitööstuse rajaja [31]. 1843 Gutaperts looduslik kummi, toodetakse Gutta-Percha puu piimast, tutvustas avalikkusele William Montgomerie 1856 Sellak - Alfred Critchlow, Samuel Peck 1856 Bois Durci verest, pulbristatud puidust ning värvainest toodetud tume ,,viktoriaanlik plast," Francois Charles Lepag [32].
annaabi.ee 
