Sellele alusele ladestus põhjast aegamööda indoeuroopa-keelsete kreeklaste asustus, alates umbes 2000 e.m.a ja lõppedes doorslaste tulekuga umbes 1200 e.m.a. Umbes 1600 e.m.a valitses Kreeka maismaad sõjakas aristokraatia kindlustatud kantsides nagu Mükeene, Kreetal seevastu kindlustas minoa merevägi avali paleede müüritu turvalisuse. Umbes 1400 oli aga kreeklaste merejõud piisavalt tugev Kreeta invasiooniks. Thera vulkaanisaare plahvatuse pimsirahe hävitas Kreeklaste vallutatud Knossose ja Kydonia linnad, kus kuumuses säilisid savitahvlid silpkijralise kreeka keelega, ajal, mil mujal Kreetas kasutati veel arusaamatut ,,minoa" kirja ja keelt. Sama ,,kreeka mükeene" keel (minoa mallile rajatud kirjas ) esineb ka Pylose ja Mükeene paleearhviides Peloponnosel ja Teebas põhja pool Ateenat, tõestades, et helladi ajastu lõpul kui paleed hävisid doorlaste sissetungist,
pulseerib ookeani piirides. Mõnikord ta põrkab rannikult tagasi. Hanasakis Jaapanis registreeriti laineid, mis tekkisid Alaska maavärina tagajärjel 1946. aastal ja põrkasid arvatavasti tagasi Põhja-Ameerika rannikult. Lained, mis hiljem Honolulusse jõudsid, põrkaisd tagasi Aasia mandrinõlvalt. Väidetakse, et tsunami võib Vaikse ookeani rannikute vahel pendeldada terve nädala. Suurimaks tsunaamiks India ookeani piirkonnas loetakse augustis 1883 Karakatoa vulkaanisaare plahvatuse järel tekkinud 30m kõrgust lainet, mis tappis Java ja Sumatra saarestikkudel üle 36500 inimese. Havai saarestikul on läbi aegade olnud palju märkimisväärseid, suuremaid ja väiksemaid laineid ja värinaid. Suurim neist juba eelpool mainitud tsunami, mis 1 aprill 1946 hävitas Hilo linna. Veel oli palju väiksemaid olnud aastatel
aasta sügisel Islandi lõunaranniku kalurid. Kohale, kus merepõhja sügavuseks oli 130 meetrit, kerkis viie päevaga vulkaanikuhik kõgusega 60 meetrit üle merepinna. Selle, Surtsey saare kasv kestis 1956. aasta maini, mil vulkaani aktiivsus rauges. Selleks ajaks oli saare läbimõõt 1,2 kilomteetrit ja kõrgus 174 meetrit. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Mõned, algselt ookeani keskmäestiku telje osas tekkinud vulkaanisaare on ookeanipõhja laienemise tõttu rifti vööndist eemaldunud. Need on enamasti kustunud, kuid vahel säilitanud teatud jääkvulkaanismi nähud. Sellisteks on Kanaari ja Rohelise neeme saared Atlandi ookeanis ning Reunioni saar India ookeanis. Ka üksildane, metsik Püha Helena saar Lõuna- Atlandis kus pagendus olles kustus Napoleoni eluküünal, on sellistest, mis lõpetas tegevuse 9 miljonit aastat tagasi. Ookeanipõhi tema ümber on 4600 meetri sügavune.(Heldur Nestor,
annaabi.ee 
