2.aprillil 1991.aastal Pinatuba ärkas ning 3.juunil toimus esimene laavapurse. 15.juunil leidis aset suurim purse, mis paiskas tuhka 34 kilomeetri kõrguseni ning kattis ümbritsevad 125 000km2. Hävis umbes 8000 hoone ja maja ning hukkus üle 400 inimese. Ühtlasi muutis Pinatuba vulkaanipurse ka terve maailma kliimat. Vulkaanipursked ise ei pruugi olla kõige hävitavamad, pigem on põhjusteks muud kaasnevad nähtused. Näiteks Indoneesias 1883. Aastal toimunud Krakatau vulkaanipurskele järgnes tsunami ehk hiidlaine, mis oli peamine laastav tegur. Ohvreid nõudis see umbes 36 000 inimest. Samuti võivad olla sellisteks teguriteks ka vulkaaniline gaas, rusuvool või nälg. Kuid mitte ainult, sest vulkaanipursetega kaasnevad ka muud ohud. On teada, et tuhasajud ei tapa üldjuhul kedagi, põhjustades vaid ebameeldivusi, kuid ohtlikuks muutuvad need lennukimootoritele. Seetõttu kontrollitakse enne lennutrasse, et vältida vulkaanide purskepilvi
vabalt loetud. Võrdluseks: kui 2010. aastal piisas Islandi Eyjafjallajökulli vulkaani purskest, et seisata veerandil planeedil lennuliiklus, on Yellowstone’i suurel tukkujal selle viimase purske tagajärgede põhjal rehkendatult väge 10 000 korda rohkem. Yellowstone’i katlaoru põhi on viimase kolme aasta jooksul tõusnud rohkem kui kunagi varem pärast mõõtmiste algust 1923. aastal. See viitab surve tõusule. Teadlaste hinnangul ei viita midagi veel siiski vulkaanipurskele, kuid tugevamad maavärinad on võimalikud. Ometi on juba aastatuhandeid pidevalt ennustatud märksa kiiremat maailmalõppu, mis kulgeb päevade või isegi tundidega. Tänapäeval on maailmalõpu-ennustamise jäme ots läinud prohvetitelt üle filmistsenaristidele ja interneti-käojaanidele. Küsimus, miks selliseid ennustusi jätkuvalt tehakse ning miks neid üsna laialdaselt ka usutakse, kuulub sotsiaalpsühholoogia valdkonda.
Viimasel ajal on seal maakoorelihked sagenenud ja see teeb teadlasi ärevaks. 5.3.Vulkaanipurse Egeuse meres asuval Santorini saarel u 1645 1500 eKr. Geoloogide sõnul ei saa selle vulkaanipurske täpset aega kindlaks määrata. Santorini vulkaan purskas sellise jõuga, mis võrdub mitmesaja aatompommi plahvatusega. Kuigi selle purske kohta ei ole kirjalikku materjali, arvavad teadlased siiski, et see on inimkonna ajaloos üks võimsamaid purskeid. Vulkaanipurskele järgnenud maavärin ja võimas tsunami hävitas minose kultuuri. Samas on jälgi, et elanikel oli vulkaanipurskest aimu ning nad evakueerusid. Ka mõjutas õhku paiskunud vääveldioksiid sealset kliimat veel pikka aega. 8 5.4.Vesuuv Geoloogide sõnul on Vesuuv niinimetatud stratovulkaan, mis perioodiliselt väga tugevalt purskab. Seda liiki vulkaane leidub paikades, kus Maa tektoonilised plaadid üksteise peale nihkuvad
17 18 KIMÄÄR Arheoloogiamuuseumis asuv kimääri maailmakuulus pronkskuju Arezzost (5-4. saj eKr) kaldub üldisest kaanonist veidi kõrvale, kuid ta väärib lihtsalt mainimist. Kimäär kui mütoloogiline olevus nii salapärane ja kartusttekitav: eest tuldsülgav lõvi, tagantpoolt madu, keskelt kits. Müütides on juttu tema kurjakuulutavast möirgest ettekuulutusena peagisaabuvale looduskatastroofile, ennekõike vulkaanipurskele. Seda etruskikunsti tippteosena tuntud elukat veel füüsilisel kujul nähes olin liialdamata lummatud ja veelkord imestuses, kuidas küll suudeti 2500 aastat tagasi sellist kõrgtasemel kunsti viljeleda. Ta oli lihtsalt perfektne. 19 LÕPPSÕNAKS Firenze linna kui renessansisümboli kultuur on ennekõike meelelise maailma taasavastamine. Selle kõrval leidus küll vastandina mõningaid äärmuslikke askeesiliikumisi, mille tõttu ka
Siluris Nt 2 puurauku võivad olla erinevatest paikadest paksem kui ordoviitsium, sest bioproduktsioon hakkas järk- järgult Balti paleobassein kuid mõlemal esineb sama koostisega tuhakiht, 11. Kirjelda millises Eesti piirkonnas suurenes. kahanema (vist Laurentia kokkupõrke tagajärel? mis viitab ühele ja samale vulkaanipurskele. on karbonaatkivimid levinud ja Jah, sest maa hakkas tõusma). kus need avanevad (levila Silur kestis palju lühemat aega (25 Ma vs 33. Kes vastutab rahvusvahelise versus avamus) ordoviitsiumi 41 Ma) aga tekitas kordades 25
annaabi.ee 
