Vesuuv Vulkaan ehk tulemägi on oma nime saanud rooma tulejumala Vulcanuse järgi. Vulkaan on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke (neid nimetatakse vulkaanilisteks pommideks). Vesuuv on Lõuna-Itaalias Napoli lähedal asuv tegevvulkaan, mille kõrgus on 1277 meetrit, kraater on 600 meetrit lai ja 200 meetrit sügav.Veesuuv on ka kihtvulkaan.Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, seepärast vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega. Peakoonus paikneb hiidkraatris, mis
Referaat St. Helens ja teised vulkaanid Vulkaani nimetatakse ka tulemäeks, see on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke (neid nimetatakse vulkaanilisteks pommideks). Nüüdisajal on maakeral teada 817 tegevvulkaani (kõrgeim on Cotopaxi Ekuadoris, see on 5896m). Vulkaane leidub maismaal peamiselt noorte kurdmägede alal ja vee all ookeanide keskahelikes. Vulkaanipursked võivad põhjustada suuri purustusi ja nõnda palju inimohvreid. Näiteks Indoneesias hukkus 1815.a. Tambora purske tagajärjel umbes 56 000
kirjeldas Hiera saart, mil asetseva mäe tipus olevast avast paiskub aeg-ajalt välja suitsu ja tuld. Kreeka muistendites räägitakse, et see oli tulejumala Hephaistose sepikoja ava, kus jumal mäe sügavuses relvi sepistas. Roomlased nimetasid Hephaistost Vulcanuseks ja andsid saarele nimeks Vulcano. Selle järgi hakatigi tulemägesid vulkaanideks kutsuma. 1.2 Mis on vulkaanid? Vulkaan on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke (neid nimetatakse vulkaanilisteks pommideks, Joonis 2). Nüüdisajal on maakeral teada 817 tegevvulkaani (kõrgeim on Cotopaxi Ekuadoris, 5896 m). Vulkaane leidub maismaal peamiselt noorte kurdmägede alal ja vee all ookeanide keskahelikes. Vulkaanipursked võivad põhjustada suuri purustusi ja nõuda palju inimohvreid. Näiteks Indoneesias hukkus 1815 aastal Tambora purske tagajärjel u
Nende omavaheline vahekord on erinev eri vulkaanitüüpidel ja erinevatel tegevuse ajalõikudel. Algselt eralduvad gaasid ja aurud , mis vabastavad lõõri ja võimaldab väljuda teistel produktidel. Seejärel tahked kivimiosakesed ja tuhk ning lõpuks laava. Gaasid. Enamuse moodustab veeaur. Lisaks CO2, CO, N , SO2 Fumaroolid-kõrge temperatuuriga (üle 200kraadi ) vulk. gaasi või auruallikad Esinevad parasiitkraatrites , vulkaanikuhiku nõlvadel või jalamil lõhede kohal. Gaasitaoliste produktide eraldumise kohtades kontsentreeruvad sageli keemilised ühendid ehe väävel , boorhape jpt. Tahke aine -vulkaanilised pommid -lapillid -vulkaaniline liiv -tuhk Kõik need on hangunud laava osakesed. Tahke aine paisatakse tugevate pursete korral atmosfääri , kust nad vastavalt tükkide suurusele langevad tagasi kas kraatrisse , vulk.koonuse lähedale või vulkaanist kaugemale
Nekk kunagine vulkaanilõõr, mis tekkis magmaga, magma tardus seal, üldine kivim kulutati ära ja järgi jäi nekk (ainult seesmine magmakeha) Lakkoliit seenelaadne, ümbriskivimi kihte võlvjalt ülessurunud magmakeha, rööpne magmakeha, 5-6km läbimõõt, kuplikujuline struktuur 25. Vulkaanipurske mehhanism ja vulkaanide tüübid. Aluseliste ja happeliste magmade erinev käitumine vulkaani lõõris. Keskpurskevulkaanid: purse toimub vulkaanikuhiku keskmes all asuvast magmakambrist tõusva ja maaapinnale ulatuva tsentraalse lõõri kaudu. Sõltuvad magma omadustest, erinevad morfoloogiliselt väga palju. Klassikaline on kilpvulkaan (basaltne magnatism), tekib korduvate basaltsete laavavoolude tulemusena, lauge koonusjas mägi. Neid esineb palju Hawaiil slakikoonus lühiajaliste pursete tulemusena, kui valdavaks on püroklastiline materjal, tekib väikse kõrgusega, kuid suhteliselt järsunõlvaline korrapärane koonusjas slaki koonus
annaabi.ee 
