Nii on näiteks õigeusu kirikus võetud just Septuaginta VT aluseks. Kõrvuti Septuagenintaga tekkisid veel mitmed VT kreeka tõlked. See pani aluse VT levikule Vahemeremaades ja mõjutas oluliselt VT arvamist Piibli koosseisu. Teiste tähtsamate tõlgetena tuleks mainida arameakeelseid laiendavaid seletusi sisaldavaid targumeid, 1. sajandil pKr Lähis-Idas tekkinud süüriakeelset Pesitat ja Hieronymuse poolt aastal 405 pKr lõpetatud ladinakeelset Vulgatat. VT ARHEOLOOGIA Iga Piibliga tegelejat kannustab idee jõuda lähemale kirjapandu algsele mõttele. Selle eeldusteks on võimalikult täpne algtekst ja Piibli kaasaja hea tundmine. Üha uute arheoloogiliste andmete ja käsikirjaleidudega täienev uurimistöö on pikk ja lõputu protsess. Ühelt poolt toimub küll pidev ajaline kaugenemine Piibli kaasajast, teisalt aga muutuvad sellealased teadmised sügavamaks. Kokkuvõttes viib see meid Piiblile lähemale.
suur. Nii on näiteks õigeusu kirikus võetud just Septuaginta VT aluseks. Kõrvuti Septuagintaga tekkisid veel mitmed VT kreeka tõlked. See pani aluse VT levikule Vahemeremaades ja mõjutas oluliselt VT arvamist Piibli koosseisu. Teiste tähtsate tõlgetena tuleks ära mainida arameakeelseid laiendavaid seletusi sisaldavaid targumeid, 1. sajandil p. Kr Lähis-Idas tekkinud süüriakeelset Pesittat ja Hieronymuse poolt aastal 405 p. Kr lõpetatud ladinakeelset Vulgatat. Vana Testamendi arheoloogia ja Vana Testamendi käsikirjad. Iga Piibliga tegelejat kannustab idee jõuda lähemale kirjapandu algsele mõttele. Selle eelduseks on võimalikult täpne algtekst ja Piibli kaasaja hea tundmine.Üha uuemate arheoloogilist andmete ja käsikirjaleidudega täienev uurimistöö on pikk ja lõputu protsess. Ühelt poolt toimub küll pidev ajaline kaugenemine Piibli kaasajast, teisalt aga muutuvad sellealalised teadmised sügavamaks. Kokkuvõttes viib
kirjeldused iseloomustavad kogu ristisõdade aegset kroonikakirjutust. Henriku karm-leebe käsitluslaad otsib õigustusi vägivallale Kristuse nime vaenlaste vastu. Veriseid tegusid õigustab ta harilikult väga inimliku motiiviga, kättemaksuga, ja sugugi mitte alati ema Maarja või tema poja solvamise eest. Henriku klassikaline ja teoloogiline haridus oli tagasihoidlik, oma seisundilt oli ta kihelkonnapreester. Ta on kasutanud preestri tavalisi liturgilisi käsiraamatuid, vulgatat ning mingit rooma luuletajate tsitaatidekogumikku. Ta oli tegevvaimulik, kel ei olnud sügavamat teoloogilist, filosoofilist, kirjanduslikku, ajaloolist, juriidilist ettevalmistust ega huvi. Ta pöördub selle allika poole, mis talle igapäevaselt kõige lähemal on- piibli ja liturgiliste käsiraamatute poole. Tihti arvatakse, et kroonika on ülesehitatud Augustinuse kahe riigi kontseptsioonist, aga see on ebatõenäoline, sest see,
annaabi.ee 
