Õppematerjal kirjutab järgmistest kirjastiilidest: ametlik, mitteametlik, teaduslik. Käsitletakse ka lühikest ja pikka akadeemilist teksti, refereerimist, tsiteerimist, viitamist, retsenseerimist, plagieerimist. Ametlikku kirjastiili, piiratud, formaliseeritud, kasutatakse valitsemises ja õiguses. Stiili sõnavara peab edastama fakte, vältides kõneleja seisukohti, emotsioone. Mitteametliku kirjastiili nimetatakse n.-ö. argikeeleks, kus kasutatakse slänge, vulgarisme, fraseologisme jms. Teaduslikus kirjastiilis on vajadus anda edasi infot üheselt mõistetavana, täpsena. Stiili eesmärgiks on teadmiste edastamine. Lühikesteks akadeemilisteks tekstideks peetakse näiteks abstrakti, resümeed, kokkuvõtet, esseed. Abstrakt annab lugejale kiire ülevaate teksti sisust, mille abil otsustada, kas töö on lugemist väärt. Resümee annab ülevaate töö eesmärgist, probleemidest, lahendustest ja
Sihtgrupi selline ignoreerimine ei ole isegi hea reklaamivõte, sest on arusaamatu ja võõras. 8 2.2. Madalstiil Keele normipiiride avardudes toimub stiilide ja registrite segunemine. Tuleb aga meeles pidada, et trükiväljaannet hinnatakse stiili järgi samamoodi kui inimest (Kasik 2005: 11). Kasik toob näite Postimehe otsingumootori päringu vastetest, kus kohtab vulgarisme ja vandesõnu nagu kuradi ning pohhui. Kasik nendib, et meelelahutusajakirjandusele on küll omane kergem aines ja vabam stiil, kuid meelelahutuse müümisele vaatamata tuleks siiski kinni pidada headest tavadest ja standarditest. 9 Kokkuvõte Moesõnad tekivad vigasel tõlkel, sõnade liig-ja väärkasutusel, võõrkeelsetest laenudest kui ka teksti ülearusel isikupärastamisel
ajakirjandus enam nn kvaliteetkirjanduseks ja meelelahutusajakirjanduseks. Olukord on kujunenud selliseks, et meelelahutusmeedia on avaliku keelekasutuse uute normide looja. Meelelahutus muutub üha madalstiilsemaks, sest labane ja lihtne ajaviide müüb paremini ning samas suunas liigub ka uudiste ajakirjandus. Infot püütakse pakkuda meelelahutuse vormis. Ajalehtedes on palju kõnekeelseid väljendeid, vulgarisme ja vandesõnasid, mis on tänapäeval muutunud omamoodi moesõnadeks. Ajalehed annavad rohelise tule vabale keelekasutusele ning inimesed lähevad sellega kaasa. Teinekord võib tekkida küsimus, kas toimetajale jäävad märkamatuks pealkirjas olevad küsitavused või taotlebki ta teadlikult tavapärasest kõrvalekalduvat stilistikat, püüdes olla teistest erinev, individuaalne, isikupärase sõnastusega. On ka võimalik, et
annaabi.ee 
