vool kulgeb läbi nende. VT1 on küllastuses. VT2 baasipinge on väike mis tõttu on VT2 suletud ja väljundis saadakse 1. Põhiliseks eeliseks on väiksem hilistus kui DTLis. 3.6.2. Keerulise inverteriga TTL Kui kõikides sisendites on 1, siis on VT1 NING-EI emittersiirded suletud ja vool kulgeb läbi R1 VT2 baasile. VT2 avaneb ja R3-l tekib suur pingelang, E=SV mis antakse VT4 baasile. VT4 küllastub ja R1 R2 R4 väljundis on 0. R2 ja R3 valitakse nii et saamal ajal on VT3 baasil väike pinge, mis hoiab VT3 VT1 suletuna. Diood on selleks, et VT3 oleks kindlalt VT2 suletud, kui VT4 on küllastuses. ABC Kui mõnes sisendis on null, siis on VT 1 vastavad emittersiirded avatud ja VT2 on suletud kuna
vool kulgeb läbi nende. VT1 on küllastuses. VT2 baasipinge on väike mis tõttu on VT2 suletud ja väljundis saadakse 1. Põhiliseks eeliseks on väiksem hilistus kui DTLis. 3.6.2. Keerulise inverteriga TTL Kui kõikides sisendites on 1, siis on VT1 NING-EI emittersiirded suletud ja vool kulgeb läbi R1 VT2 baasile. VT2 avaneb ja R3-l tekib suur pingelang, E=SV mis antakse VT4 baasile. VT4 küllastub ja R1 R2 R4 väljundis on 0. R2 ja R3 valitakse nii et saamal ajal on VT3 baasil väike pinge, mis hoiab VT3 VT1 suletuna. Diood on selleks, et VT3 oleks kindlalt VT2 suletud, kui VT4 on küllastuses. ABC Kui mõnes sisendis on null, siis on VT1 vastavad emittersiirded avatud ja VT2 on suletud kuna VT4
Is Ud 1 M Us VD3 VD4 VT3 VT4 a. b. U, I VT1, VT4 Us, Is 1 Us VT2, VT3 1 Is VD1 VD4 VD2 VD3 1
kahe polaarset väljundpinget. Taolist muundurit nimetatakse ka reversiivset alalispinge muunduriks, teda kasutatakse muutuva pöörlemissuunaga ajamites vaadeldavas skeemis on pooljuhtlülititena kasutusel GTO türistorid(suletavad türistorid). Mootori talitluses on mootori elektromontoorjõud toitepingest väiksem st toimib pinget vähendav reguraator, muunduri pinget ja mootori kiirust regureeritakse GTO türistoridega VT1 ja VT2 türistorid VT3 ja VT4 on see juures välja lülitatud, kui türistorid VT1 ja VT2 on sisselülitaud läbib mootorit kasvav positiivne vool. Kui üks neist välja lülitada jätkub mootoris samasuunaline kuid kahanev vool, läbi dioodi VD1 või VD2 mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb muuta pinge ja voolu suunda selleks lülitatakse türistorid VT1 ja VT2 välja ning VT3 ja VT4 sisse. Generaatori reziimis jääb pinge suund samaks kuid muutub voolu suund, mootori reziimiga võrreldes. Sel
(regenereerida). Dünaamiline muutmälu on staatilise mäluga võrreldes lihtsama ehitusega (ühe biti salvestamiseks läheb vaja umbes kaks korda vähem elemente), suurema toimekiirusega ning tarvitab tööks vähem energiat. Dünaamilise muutmälu elemendi skeem on joonisel. Mäluna toimib transistori VT2 paisuahela mahtuvus C1. Info kirjutatakse mällu ja loetakse sealt siini Y kaudu (signaal D). Enne info lugemist antakse signaal REG, mis avab transistori VT4, ning mahtuvus C2 (siini Y parasiitmahtuvus) laetakse allikast +E. Seejärel antakse siinile X kirjutuse/lugemise sünkrosignaal CWR, mis avab transistori VT3, kuid ei saa avada transistori VT2. Kui mäluelement säilitab olekut 1, siis on mahtuvus C1 laetud ja transistor VT2 on avatud. Sel juhul tühjeneb mahtuvus C2 läbi avatud transistoride VT2, VT3 ja signaali D 0-nivoo näitab, et mälus säilitati signaali 1 (inversne väljund). Kui mäluelement
Dünaamilise muutmälu elemendi skeem on joonisel 1.26. Siin Y CWR Siin X C2 VT1 VT2 VT3 C1 VT4 REG D +E Joonis 1.26. Dünaamilise mäluelemendi skeem Mäluna toimib transistori VT2 paisuahela mahtuvus C1. Info kirjutatakse mällu ja loetakse sealt siini Y kaudu (signaal D). Enne info lugemist antakse signaal REG, mis avab
annaabi.ee 
