Endokriinssteem: tagab organismisisese kommunikatsiooni hormoonide abil Erituselundkond: krvaldab organismist jgid Immuunssteem: kaitseb haigusetekitajate eest Katteelundkond: nahk, karvad ja kned Lihaskond: paneb keha liikuma Nrvissteem: kogub informatsiooni, kannab seda le ja ttleb; aju, nrvid Sigimiselundkond: suguelundid Hingamiselundkond: tagab hingamise; kopsud Skelett: pakub tuge ja kaitseb; luud Sda on rusikasuurune elund. Ta paikneb rinnanes. Sda on nagu vsimatu ttav pump, mis paneb vere mda veresooni liikuma. Veri kannab kehas edasi erinevaid aineid. Sda ja veresooned moodustavad vereringe-elundkonna. Seedeelundkonda kuuluvad suus, neel, sgitoru, magu, soolestik, hambad, keel, sljenrmed, maks khunre. Erituselundite abil vabaneb inimene mittevajalikest ja kahjulikest ainetest. Erituselundkonda kuuluvad neerud, kusejuhad ja kusepis. Munandites tekivad seemnerakud, munasarjas munarakud. Viljastumine on munaraku ja seemneraku hinemine. Loode areneb emakas
nhtavasti kmnesse. Prast Carrollit ei ole ilmselt plvkonda, kes ei oleks koos Imedemaaga suureks sirgunud. Alice oli priselt olemas. Tema nimi oli Alice Liddell ja ta oli Lewis Carrolli dekaani ttar. Carroll (kodanikunimega Charles Lutwidge Dodgson) petas Oxfordi likooli Christ Church Collegeis matemaatikat. Kolleegid kutsisid teda tihti paadimatkadele ja perekondlikele vljasitudele, mille le rmustasid eriti lapsed, sest Carroll oli vsimatu ja lennuka fantaasiaga jutuvestja. Eriti armastas ta vikesi tdrukuid. Aliceil oli tema sdames eriline koht. 1864. aasta juludeks kinkiski ta tdrukule loo Imedemaast. Kuna Carroll ei tundnud huvi naiste vastu ja phendus fotograafiale ning lrikale, peeti teda veidrikuks. Tema katsed kaamera, jutuvestmise, piltide vi kirjade abil perettardele lheneda tekitasid kahtlusi. Mned kriitikud on pdnud leida tema loomingust pedofiilseid jooni ja pstitanud ksimuse,
Silelihaskoest koosnevad silelihased, mida leidub kihtidena veresoonte, seedetrakti, hingamisteede, kuseteede ja teiste neselundite seintes. Silelihased ei kinnitu kunagi luudele, nende talitlus ei allu inimese tahtele. Silelihaste abil reguleeritakse vererhku, tagatakse soolestiku ja mao normaalne talitlus ning rea muude funktsioonide toimimine inimese kehas. Sdamelihaskudet esineb ainult sdames. Nii nagu silelihaste talitlus, ei allu ka sdame t inimese tahtele. Sdamelihas on praktiliselt vsimatu, sda hakkab tle varakult enne inimese sndi ning toimib vahetpidamata kuni surmani. Sdame olulisim lesanne on katkematu vereringe tagamine. Nrvikude koosneb nrvirakkudest ehk neuronitest ja gliiarakkudest. Neuronid on kohanenud nrviimpulsside genereerimiseks ja juhtimiseks, omades selleks erineva pikkusega jtkeid. Neuroni pikimat jtket nimetatakse aksoniks, nrvid moodustuvad aksonite kimpudest. Gliiarakkudel on mitmekesised lesanded,
annaabi.ee 
