sajandist (400 aastat enne võrdleva keelematerjali tekkimist). Puhtal kujul näha ablaut, umlaut puudub, kuna see toimus 5s, 6s sajand. hollandi – 15 miljonit kõnelejat Hollandis ja 6 miljonit Belgias (aga kutsutakse flaami keeleks). Räägitakse ka vanades hollandi kolooniates Lõuna-Ameerikas. Jidiš on avaldanud mõju hollandi keelele sest üsna palju juute kolis Amsterdami usuvabaduse tõttu. 1637 tuli välja esimene hollandikeelne piibel, kirjaoskus paranes. Alle mensen worden vrij en gelijk in waardigheid en rechten geboren. Zij zijn begiftigd met verstand en geweten, en behoren zich jegens elkander in een geest van broederschap te gedragen. inglise – kujunes välja Inglismaal anglosakside valitsemisajal. 380 miljonit räägib emakeelena, 600 miljonit esimese võõrkeelena. Räägitakse Inglismaal, Uus-Meremaal, Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Kanadas ja Lõuna-Aafrika vabariigis islandi – 265 000 kõnelejat. 9
tegelikult läbi elavad; · Neil ilmneb kalduvus näoilmete asümmeetriliseks (üheaegselt mitu emotsiooni) avaldumiseks. Uuringud näitavad suhteliselt suurt sarnasust tavainimeste ja õiguskaitseteenistuste töötajate hoiakutes, mis on sageli ekslikud. Õiguskaitsetöötajad aga peavad ennast sageli headeks vale avastajateks. Probleemiks on piisava tagasiside puudus. Kõige parem ja efektiivsem tagasiside on aga ühel kontingendil (Vrij ja Semin, 1996), nimelt kurjategijail. Kurjategijate subkultuur on seotud sagedama valetamisega kui tavaline (seaduskuulekas) keskkond ning et selles edukas olla, tuleb olla hea vale äratundja. Hüpotees leidis kinnitust, vangide hoiakud olid korrektsemad kui üliõpilastel, uurijatel ja mundrikandjatel politseinikel. Kõige sagedasemaks eksimuse aluseks on veendumus, et valetamine ja närvilisus (nt politseile tunnistusi andes) korreleeruvad positiivselt
(Ekman ja Friesen, 1974). Tavaliselt jalad ja käed. Tavainimesed ei tunne valetamist ära, kuna inimesed usuvad et valetamine on stereotüüpne käitumine. Inimesed usuvad, et valetajad käituvad stereotüüpselt väldivad silmkontakti, kokutavad, puudutavad ennast kui valetavad tegelikkuses nad ei tee seda (Aavik 2006). Arvatakse et inimene on valetamisel stressis. Tänapäeval on pettuse tuvastamiseks luures kontrollimine kui palju inimesed pingutavad. Vrij jt, 2010. Katse: intervjuu ajal hoida silmsidet ja räägi. Need kes valetasid, neil oli raskem silmsidet hoida. Kui palju inimesed pingutavad. Igasuguse tõe ümberpööramine nõuab suuremat pingutamist. Välja töötatud on strateegiad, mille abil tuvastatakse kui palju inimesed pingutavad. Nt tagurpidi rääkimise strateegia. Kasutatakse politseis. Omistamine e atributsioon Et saada aru, mis meie ümber toimub, püüavad inimesed mõista teiste inimeste käitumist.
annaabi.ee 
