hisomand. kolmas maailm - klma sja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike lnemaade ega ka kommunistliku idablokki maade hulka. kolonialism - poliitika, mis taotleb vhem arenenud v. nrgemate maade kolooniateks e. asumaadeks muutmist vi nende allutamist muul viisil. kollektiviseerimine e.kolhoseerimine - talude vgivaldne hendamine hismajanditeks e kolhoosideks. kommunism - poliitiline petus, mis pab saavutada sotsiaalset vrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmrk on klassideta ja eraomandita hiskond. konservatism - alalhoidlikus, traditsioonilisi vaateid silitav ja ajaloolist jrjepidavust thtsustav poliitiline petus. kriis - riikide konflikt, mis vib viia sjanid. ksumajandus - majandus, mida juhitakse jigalt ja brokraatlikult riigiasutusest. klm sda - lne dem ja kom reiimi pikaleveninud vastasseis, mis hlmas kiki eluvaldkondi.
19 sajandil sain kesk- ja ida-euroopas ning balkanil hoo sisse rahvuslik vabadusliikumine, mille eesmrk oli uute iseseisvate rahvusriikide loomine. (selleni juti 20. sajandil). 19 sajandil kiirendas teaduse ja tehnika edusammude kasutamine tootmises hiskonna arengut.(vead: polnd korereid. Veevarustus, kanalisatsioon, arstiabi, koolivrk ei tulnud toime).tliste haridustase oli paranenud. rikkad vabrikandid. sotsialism-poliitiline petus, mis pab saavutada hiskonnas sotsiaalset vrdsust. karl marx (1818-1883)Marksismi ks eestvedaja. Friedrich engels-marksismi ks eestvedaja. sotsiaaldemokraatia-vasakpoolne liikumine mis taotleb hiskonna iglasemaks muutmist demokraatlike vahenditega ja hiskondlike kokkulepete kaudu. kommunist-kommunismi pooldaja. kommunism-poliitiline petus, mis pab saavutada sotsiaalset vrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmrgiks on klasside ja eraomandita hiskond.
(Roosevelt ja Churchill).Atlandi harta oli kokkulepe.(tegevuse koosklastamine) Phimtted : USAl ja Suurbritannial ei ole omakasupdlikke eesmrke teiste riikide suhtes. Nad austavad kigi rahvaste vabalt valitud valitsusvormi.Need riigid kes on iseseisvuse kaotanud saavad peale sja lppu oma iseseisvuse tagasi.(USA ja Suurbritannia teevad selleks omalt poolt kik) Hiljem nad sid oma snu Balti riikide suhtes kuna nemad ei saanud iseseisvust tagasi.Nad austavad demokraatiat ja vabadust ning vrdsust.(USA ja Suurbritannia) Vaba liikumist samuti.(vabalt letada meresid ja ookeane ja riigipiire). Tegutsevad koos natsidrannia hvitamise nimel.Nad usuvad ka seda et kik maailma rahvad peavad loobuma ju kasutamisest tulevikus. Sellele kokkuleppele hakatai hiljem ehitama Hitleri vastast koalitsiooni.Sellega liitusid hiljem ka Nukogude Liit ja teised riigid kes Hitleri vastu sdisid.
(konservatiivid ei tormanud kike muutma vaid otsisid tuge mineviku kogemustest. 19. Saj lppul hakkasid nad ha rohkem kaisma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu.) Sotsialistide arvates pidi riik toetama abivajajaid. nad lootsid saavutada hiskonda, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavrdsust. Kommunism poliitiline petus, mis pab saavutada sotsiaalset vrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmrgiks on klasside ja eraomanditeta hiskond.(kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks juks klassi vistlus, kus tohib kasutada kiki vahendeid : relva abil vimu haarata.) Faism - hirmuvalitsemine. Faistid listsid oma rahvust. Nende arvates, et saavutada majandusliku itsengut ning nneliku elu tuleb vaenlaseid hvitada. Natsionaalsotsialism e
Hletamine - toimub kahel viisil, e-hletamine ja valmis kastis. Hlte lugemine - lplikud tulmused selguvad ndala jooksul. ##IDEOLOOGIA## Ideoloogia on korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid vrtusi. Iga ideoloogia pole poliitiline (budism, feminism) Poliitline ideoloogia seletab, kuidas viks korraldada majandusi ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse. Ideoloogia jaguned: 1)Vasakpoolsed: Thtsustavad avaliku sektori vrdsust hiskonnas. 2)Parempoolsed: Thtsustasid erasekotirt ja sotsiaalseid erisusi. ##ERAKONNAD## Erakondade tegevus on iseloomulik nii demokraatilae kui ka totalitaarse vimu puhul. Tnapeva totalitarismiliku hiskonna iseloomustab vimupartei ainuvalitsus. Erakondade peamien eesmrk on esindada rahva huve. Erakonna phikonna , milles on esitatud ideoloogiline orientatsioon ning ngemus hiskonna arenemisest, nimetatakse erakonna hiskonna programmiks.
annaabi.ee 
