Kalaparvede liikumist mõjutavad ka öö-päeva rütm . Näiteks päeval hoiavad räimed-kilud sügavamates vee kihtides ja öösel tulevad peamistesse kihtitesse . Sellega tuleb arvestada . Traalpüügi efektiivsus suurenes mitmekordselt GPS-seadmete ilmumisega , sest laev suudab avastatud kalaparvi leida kergemini . Põhja traalimisel kasutatakse teadaolevaid trasse , sest uute trasside katsetamisel on oht lõhkuda püünis põhjal paiknevate vrakkide , rahnude jms taha takerdumisel . -7- Traalnooda sisselaskmine Traalnooda moodustavad pukseerimis vaierid , traallauad ja neid püüniste tiibadega ühentavatest kaablid , traalikere ja traalipära . Traalnooda ülemises paneelis asuvad ujukid ja traalinooda alumises osas asuvad raskusselis või grunttrop (raskused ) . Raskusselis või grunttrop oleneb sellest kas tegu on pelaagilise- või põhjatraaliga
Sellele argumendile, et gaasijuhe kahjustaks meie territoriaalmere elundkonda, on minuarust suhteliselt vale, ning et ta on liialt tundlik igasugustele mutustele, sest uuringute põhjal ei leitud mingeid mõjuvõimsaid ja probleemseid punkte, mis takistaksid projekti elluviimist. Peale eluslooduse arengu häirimise probleemide väidetele, leiti ka muid aspekte. Suur kartus, et rajatud juhe satub maailmasõdadest uppunud vrakkide, miinide ning uputatud keemiarelvade alale, mis kujutab ohtu võimalikest õnnetuste tekkimistest. Lisaks neile on Sakslaste uputatud kemikaalide tünnid roostetanud ohtlikult nõrgaks, ning iga kell võib sealt midagi levima hakata, kuid see ei ole mõjus argument juba sellepärast, et nende olemas olu seal ei seostu absoluutselt gaasijuhtme projekiga. Pigem just selle ettevõtmise raames tehti ka Soome riigi poolt uuringud, et kuidas ja kus alustada koristamisi kui peaks sinna maale
kaitsega. Eelkõige puudutab see kultuuriüksusi. Kultuuri- ja teaduspärandit sisaldavad andmekogud peavad võimaldama õiguslike tingimuste ja kaubandusliku laadi järgi eristatud tasandeid kasutajatele, kellel on luba pääseda ligi teatud kindlatele teenuse- ja ainesekogumitele. Delikaatsed andmed peaksid olema juurdepääsuloata kasutajate eest varjatud, et tagada pärandi kaitstus. Näiteks asukoht selliste arheoloogiliste alade, veealuste vrakkide või veealuse pärandi puhul, mis on eraomanduses ja mille paiknemist omanik avaldada ei soovi. Asukoha-informatsiooni saab hägustada, nt esitades maakonna, mitte objekti täpse asukoha. Digitaalsete arhiividokumentide kaitse saab tagada õigusnormidega, mis käsitlevad dokumentide sisu, sarnaselt nendega, mida kohaldatakse analoogdokumentide suhtes. 19
annaabi.ee 
