,,Püha susanna ehk meistrite kool" Esimene vaatus. Anne-Mai kodus mööda üht seina siugleb vee nire alla. Ta helistab et tellida torulukkseppa, kuid see vana torulukksepp (Vova) oli välja saadetud ning saadetakse uus torulukksepp Goga. Anne-Mai tahtis Goga kutsetunnistust näha, kuid Gogal pole seda, kuid töö ei jää tegematta. Anne-Mai hakkab tahtma enda kodu natuke moodsamaks teha, kuna ta kodu on täis keskaegseid hinnalisi esemeid ja maale. Goga pakub enda ,,kontorist" pottseppmeistri (anton) ja maalri (eduard). Anton ja Eduard jõuavadki kohale nad hakkavad arutama millal tööga pihta hakkata ning kui Anton ytleb et ,, mina
Autorist Teosed: Romaanid "Laanepüü" (1980) "Võlu ja vaim" (1990) "Lasnamäe lunastaja" (2008) Jutustused "Katastroof" (1973) "Mida teha emaga (1978) Proosakogud "Roosipuupungad" (1975) "Õun valguses ja varjus" (1985) "Lasnamäe lunastaja" Mari Saadi "Lasnamäe lunastaja" sai Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2008. aasta aastapreemia. Teose tegelased Positiivsed: Negatiivsed: Natalja Filippovna Vova ja tema naine Sofia Zanna Rael Tolik Raeli vanaema Venja Dmitri Dmitrejevits Ljuda Jaakko Kiira Tegelaste iseloomustused Natalja Filippovna: venelanna, kes ei räägi eesti keelt, üksikema, töökas, hooliv, kannataja. Mõtles eelkõige Sofiale ja tegi kõike tema heaks ning ei andnud alla tütre pärast. Sofia: tütarlaps, kes oli edasipüüdlik, hooliv, aus, tark, heasüdamlik
valgustatakse eri rakurssidest ja mõttetasandeilt. Tegemist on näidendiga, mis käsitleb eelkõige ühiskonna moraaliprobleeme. Kaks haltuurameest, saanud vanalt inimeselt tööd, soovivad ta lihtsalt paljaks varastada. Nende õnneks on daam naiivne ning lihtsameelne, ei näi justkui nende plaanidest arusaavat. Probleem laheneb ikkagi täiesti ootamatult, daam on teose lõpuks adopteerinud kaks näiliselt identset töölist (Goga ja Vova), põetab haigevoodis Antonit. 2. Iseloomusta Anne-Maid. Temas avaldub näiline vastuokslikkus. Selgitage! Anne Mai on korraga lihtsameelne ja läbinägelik, eluvõõras vana daam ja niiditõmbaja. Anne Mai reageeringud on üllatuslikud, puändikad ja vastuolus argiteadvusliku käitumisega, just siin sünnib intellektuaalne huumor ja grotesk. Näidendi tegevustik juhib AnneMai vaimse üleoleku ning inimarmastuse võidule rumalkurjuse ja ahnuse üle. 3
Viirustest tingitud haigused Vova 11.klass Marutõbi Marutaud on püsisoojaste loomade ja inimese ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks, loomade puhul käsitletakse haigust marutaudina. Haigus levib peamiselt haige looma hammustuse tagajärjel, kui sülg satub haava. Võimalik on, et nakatutakse ka siis, kui haige looma sülg satub silma, ninna, suhu või värskele haavale, kuid tegelikus elus juhtub seda harva. Ohtlik on selline levikuviis eriti seetõttu, et sülg võib olla nakkusohtlik juba 4-10 (15) päeva enne, kui loomal tekivad haigusnähud. Punetised Haigusest : Äge viirushaigus, mis avaldub kurguvalu, nahalööbe ja lümfisõlmede suurenemisena. Kuidas levib Haigus levib piisknakkusena haigelt inimeselt sülje vahendusel. Viirus on vähenakkav, esineb puhan...
Marks - kah joodik. Pisut viisakam Karli naise vastu, aga samas ka mitte mingi viisakuse etalon. Laisk, ei viitsi ka korralikku tööd omale hankida. Simson - Karli naine. Madala enesehinnanguga, ei suuda enda eest välja astuda ja laseb ennast peksta ja alandada. Ise käib tööl ja maksab üüri ja ostab süüa, võiks olla iseseisev, aga talub oma lolli joodikust meest. Mõttetu naine. Kõrvaltegelased: Hans sakslane, kes otsis Eestist naisi erootikafilmi. Vova Karli sõjaväekaaslane ja sõber Moonika naine, kes osales erootikafilmi konkursil. Litsiliku käitumisega ja kergesti ostetav. 6. Küll elu võib ikka lihtne olla mõnele, kes teiste kulul elavad. Lihtsalt ole pohhuist ja ära hooli kellestki ega millestki ja ela nii nagu just hetkel võimalik. Ja Jumal kaitseb lolle ja joodikuid, seda oli ka hästi näha. 7. Ei meeldinud see raamat. Polnud üldse minu maitse ja liiga ropult olid mõned asjad kirja pandud
Kokkuvõte: Raamat hakkas siis nõnda pihta, et nad liikusid mööda tänavat edasi ja maha oli sadanud esimene lumi. Üks pistis pea aknast välja ja suitsetas, siis teine teiseltpool ja karjus siis '' Pelmeenid! Pelmeenid on võti!''. Siis nad suundusid baari, mille nime nad ei teadnud. Aga Marksil oli kombeks kutsuda peojärgseid hommikuid peiedeks. Hommikul kõik said jälle kokku ja rääkisid oma halvast olemisest, ühel hullem, kui teisel. Karl kiitis Marksi ja ütles, et ta on tõeline sõber. Karl magas liiga kaua. Ta ei saanud silmi lahti, liiga valus oli, ta ei teadnud kus ta on. Talle hakkas vaikselt meenuma, kus nad öhtul käija võisid, aga õnneks ärkas ta Marksi juurest. Nad läksid castingule, istusid lauda ja Marks ütles selle peale, et mitte mingit alkoholi ja võtsid siis kohvi. Järjekordne öö ja Karl ei saanud magada, sest magas eelmine päev liiga kaua. Karl hakkas öösel oma naisega mölisema...
Nad olid enamasti ratsaväelased. Talupojad said palka. Bütsantinism [mai tea mis see on] Hagia Sophia 537 ehitati Konstantinoopolisse. Katedraal. [Ma ei tea eriti selle kohta. Peast panin need asjad] 17. Peatükk Rjurik varjaagi pealik, kes väidetavalt kutsuti venelasi valitsema. 862 sai võimule Novgorodi linnas. Vladimir vene vürst, lasi end koos kaaskonnaga ristida 988. aastal ja kehtestas uue usu ka oma riigis. Ta on ka õigeusu pühak. Jaroslav Tark Vova järglane. Tema ajal oli hiilgeaeg. Riigi valdused Mustast merest Läänemereni. Vallutas 1030 Tartu ja nõudis andamit. Lasi koostada kirjaliku seadustekogu "Vene õigus". Riigi tekke teooria Venelased kutsusid varjaage "Meie maa on nii suur ja külluslik, aga korda temas pole! Tulge ja valitsege meid!" Rjurik läkski ja valitses 862. Pärast teda oli Oleg 882. Druziina Vürsti peamine sõjalise, administratiivse ja kohtuliku võimu tagaja. Vürsti sõbrad.
kiiresti kaldub kõrvale, unustab nendest juhuslikute välisasjaolude mõjul. Kolmandal eluaastal on märgata soorolli käitumise esimese kujundamise tunnuseid lastel jäljendamise kaudu. Laps hakkab rohkem jäljendama temaga ühesoo täskasvanule, kusjuures oma vanematele lapsed jäljendavad tihedamini, kui teistele täiskasvanutele. Laps juba suudab liigendada oma tegevuseid täiskasvanutega koostööst, mis mõjub ka kõnele: " Vova annab süüa!, " Tata valab vesi", aga pärast: " Mina mängin", " Mina lähen jalutama". Isiklikute tegevuste mõistmine on iseseisvuse uue plaksatuse aluseks ja valmistab järgmise murdeperioodi ette 3 aasta kriis. 1.3. Mängutegevus Sellel perioodil aineline-manipuleeriline tegevus muutub juhtivaks. Laps ei mängi, vaid manipuleerib esemetega, sealhulgas ja mänguasjadega, keskendudes nendega tegevustele.
Heaks tegevuse alustamise võtteks on hommikuring. · Lapsed ja õpetaja istuvad vaibal või seisavad koos ringis. Kõik lapsed tervitavad üksteist sõnadega ja kättpidi. Harjutustes ja mängudes on hea kasutada pehmet palli, mida üksteisele edasi antakse. Kuna laste sõnavara on väike, võib igaüks öelda oma nime või mõne eestikeelse sõna, mida ta teab. Teised võivad seda kor- rata. · Õpetaja ja lapsed istuvad ringis ja plaksutavad rütmi: Kes on täna meiega? Vova on täna meiega! Kes on täna meiega? Liisa on täna meiega! Küsivad ja vastavad kõik lapsed ja õpetaja. Algul loeb üksnes õpetaja, kuid peagi hakkavad lapsed jul- gelt kaasa lugema. Kui kõik lapsed loevad algusringi salmi kaasa, valib õpetaja uue algussalmi või laulu. · Samuti sobivad häälestuseks äraarvamismängud. Kotti või karpi pannakse lastele tuttavad esemed või mänguasjad, mida laps püüab kompides ära tunda ja nimetada.