gudzarati, bihaari, sindhi, nepali, singali; iraani keeled pärsia (farsi), kurdi, pustu (afgaani). Soome-ugri keeled: Saami (Lapi) keeled lõunasaami, Umeå saami, Piteå saami, Luleå saami, põjasaami, Inari saami, Kemi saami, koltasaami, Akkala saami, Kildini saami, turjasaami Läänemeresoome keeled liivi, eesti, vadja, soome, isuri (ingeri), karjala, aunuse, lüüdi, vepsa Mordva keeled ersa, moksa Mari keeled Permi keeled udmurdi (votjaki), permikomi, sürjakomi Ugri keeled ungari, mansi (voguli), handi (ostjaki) Samojeedi keeled - nganassaani (tavgi), eenetsi (jenisseisamojeedi), juratsi, neenetsi (juraki), sölkupi (ostjakisamojeedi), kamassi, matori 5. Foneetika ja fonoloogia. Foneetika liigid. Diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted (vt slaididelt). Foneetiline transkriptsioon. Foneem, foneemide liigid, minimaalpaar, foneemide distinktiivsed tunnused.
pustu (afgaani) SAAMI (LAPI) KEELED lõunasaami Umea saami Uurali keeled Pitea saami Lulea saami põhjasaami Inari saami MARI (TSEREMISSI) KEELED Kemi saami koltasaami PERMI KEELED Akkala saami udmurdi (votjaki) Kildini saami permikomi turjasaami sürjakomi LÄÄNEMERESOOME KEELED UGRI KEELED liivi ungari eesti mansi (voguli) vadja handi (ostjaki) soome isuri (ingeri) SAMOJEEDI KEELED karjala nganassaani (tavgi) aunuse eenetsi (jenisseisamojeedi) lüüdi juratsi vepsa neenetsi (juraki) sölkupi (ostjakisamojeedi)
Linnades elas 1897. aastal vaid 0,05% udmurtidest. Huvitav, et pea 8% udmurtidest söandas end 19. sajandi lõpul avalikult oma traditsioonilise usu kandjaiks kuulutada ning suur osa ülejäänuist oli seda varjatumalt. Udmurdi haritlaskond, kirjakeel ja professionaalne kultuur sündisid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul, suuresti tänu Ilminski süsteemile, mille eesmärgiks oli Volgamaa muulastest emakeelse misjonitöö abil tõelised õigeusklikud teha. 1920 loodi Votjaki (aastast 1932 Udmurdi) Autonoomne Oblast (aastast 1934 ANSV, aastast 1990 Vabariik). 1920. aastad olid rahvuskultuuri arengu jaoks üsna soodsad (põlismaistamine ehk korenizatsija), kümnendi lõpul viidi aga läbi põllumajanduse kollektiviseerimine ning 1930. aastate II poolel tabasid rahvuslikku haritlaskonda repressioonid. Samas algas ka forsseeritud industrialiseerimine, mis tähendas venekeelse tööjõu sissevoolu
annaabi.ee 
