1980 aastate vahel, täpselt ei olnud öeldud. Raamatu tegevus toimus antarktises, kui läbi laste mängu Eestimaal. Lapsed ,,külastasid" mitmeid polaarjaamu nagu näiteks Vostok, kus viibiti kõige kauem. Kesksed tegelased olid: Kaarel : Laeva kapten ja ekspeditsiooni juht. Artur: Pootsman ning kapteni abi. Rein: Tüürimees. Tiiu: Kokk ja koristaja. Kõik peale Tiiu tegelesid ka andmete kogumisega. Laste põhieesmärk oli külastada polaarjaamu ning talvituda Vostokis. Kõigis polaarjaamades koguti andmeid ja vaadeldi ilma.Talvitumise põhilised probleemid olid igavus, sest talvel on Antarktises polaaröö ning väga tugevad tormid, ja toidu vaheldusrikkuse vähesus. Suhtlemine võõramaalastega oli edukas ,sest igas peatuspunktis enne antarkikat said nad süüa ja juua tohutus koguses. Geograadiatundidest teadsin juba varem et antarktises on talvel polaaröö, seal on väga külm, manner asub umbes kolm tuhat kilomeetrit
Volga tuleneb soome keelest ja tähendab -ütles Natasa. Aga võib-olla et eesti keelest sõnast volga, mis tähendab valge- lisas Andres. Krimm-see ei ole Venemaal. See on teises riigis. Seal on vaja teist viisat. Olgu, võib-olla teine kord. Eestist Ukrainasse on viisavab piiriületus. Aga kus on Kaukaasia või Gruusia piir. Venemaal on muidu 16 naaberriiki. Eesti on üks nendest...kust alustame otsimist. Ma lugesin kusagilt, et eestlasi elas veel Vladi Vostokis. Võibolla alustame Vladivostokist? Kas sa tead kus on Vladivostok? Aga kus on Moskva? Kas sa tead missugune vahemaa? Vladivostok, see on kaug-ida. Kui Moskvas on päev, siis seal on öö ja tead varsti algab jälle päev. Kas sa tead, et Venemaa on nii suur, et päike ei looju kunagi? Venemaa asub 11-s ajavööndis. Meie elanikkond- 150 miljonit elanikku. See on 125 Eestit. Jah, suur Venemaa. Varem kuulus Alaska Venemaale. Tsaar Alexander Teine müüs selle Ameerikale. Kas sa tead
Novolazarevskaja jaamades Ivan Zevnerov. · 1971-72 suvel uuris samblikke ja samblaid mitmes Enderby ja Mac Robertsoni maa piirkonnas Jüri Martin. 7 · Ainsana eestlastest on neli korda Antarktikas talvitunud Vello Park. 1972-74 oli ta Molodjoznaja jaamas meteoroloog, 1975-77 ja 1977-79 Mirnõis aerometeoroloog ning · 1981-83 Vostokis meteoroloog. Viimasel talvitumisel elas üle tuleõnnetuse: süttis jaama elektrijaam, mehed jäid kütte ja valguseta. Kuid talvitajate meelekindlus ja nutikus hoidis Vostoki töös, Vello Park sai vapruse eest Tööpunalipu ordeni. · 1983-84 ja 1987-88 oli sesoonses rühmas geograaf August Loopmann. · 1972-73 talvitus meteoroloog-aktionometristina Molodjoznajas Enn Kaup. Kolm
analüüs, mis on võetud California rannikult. [4] Arvatakse ka, et need kõikumised ja drastilised muutused võisid olla ka põhjuseks, miks suured loomad välja surid aga kohanemisvõimelisemad elusolendid, nende hulgas ka inimene, ellu suutsid jääda. [4] 7. Kliima viimased 400 000 aastat Gröönimaa jääanalüüsid on võimaldanud analüüsida Maa kliimat vaid 100 000 aasta kaugusele. Küll aga on suudetud Vostokis (Venemaa baas Antarktikas) sügavamale puurida. [4] Vostoki puurauk on sügavaim, see on 3 623 meetrit sügav ja selle põhjas ulatub jää vanus 420 000 aastani.[6] Joonis Kliima muutused 400 000 aasta jooksul [4] Sellelt jooniselt on näha, et üpriski regulaarsete vahedega on Maad valitsenud jääajad.ja nende vahel jäävaheajad. Jäävaheagade kestvus on kogu perioodiga võrreldes suhteliselt väike
· Päevaneutraalsed taimed · Loomade sigimine ja ränne · Aktiivsus öö-ja päevaajal või aastajati Temperatuur: · Elu on võimalik väga äärmuslikel temperatuuridel -200 kraadi kuni +100kraadi ja rohkem · Madalaimat temperatuuri taluvad eosed ja seened, samblad ja samblikud · Kuumataluvamad on bakterid kuumaveeallikates · Temperatuurikõikumistele peavad vastu samblad ja samblikud. · Madalaim temperatuur on mõõdetud 89,2kraadi 21.07.1983 Vostokis Antarktikas · Kõrgeim temperatuur on mõõdetud 57,8kraadi 13.09.1922. aastal EL Azizia´s Liibüas. · Kõigusoojased organismid-väldivad läbikülmumist muutes rakuvedeliku koostist- moodustavad külmumatu vedeliku. · Püsisoojaste loomade talvitumine põhineb ligi füüsilisel/füsioloogilisel või ökoloogilisel kohastumisel. · Karvkatte paksus ja värvus, ränne, taliuinak või talveuni.
annaabi.ee 
