lisatakse selle soosti juurde: korten paksu pruuni praadi soosti, söögilusika täis peenikest suhkrut, kolm söögilusika täit puhastatud ja ära kupatatud rosinaid, üks söögilusika täis Gabulsoosti, napsi klaasi täis viina ja aru järele soola. Kui nüüd läbi keeb siis kallatakse üle selle liha. Praetud ehk rasva sees restitud kartohvlid antakse juurde. Jaan Koor. Koka-raamat. 1331 söögi-valmistamise õpetusega. 1908. · Läätse küpsis Ained: 200 grammi läätsi, vett, vorstirohtu, tilli, peterselli lehti, 4 muna, ½ klaasi riivsaia, 2 supilusikat võid. Läätsed pestakse, pannakse õhtul enne valmistamist ligunema ja keedetakse teisel päeval samas vees pehmeks, vesi nõristatakse ära (hoitakse alal), ja läätsed jahvatatakse masinas. Nüüd segatakse läätsede hulka peenendatud maitserohud, talvel võib nende asemel võis pruunistatud sibulat tarvitada, soola, sulatatud või, munarebud, riivleib ja kui segu liiga kuiv,
paljudes maailma köökides. Koriandri lehti saab kasutada suppidesse ja salatitesse hakitud kujul 3.2 MAJORAAN Majoraan mõjub isu tekitavalt ja soodustab seedimist.Majoraani lehti kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult peamiselt vorstidele,kuid ka liha-,kala-ja kartulitoitudele,kastmete ning salatite maitsestamiseks. Eriti hästi sobib ta kaalikatoitudele ning köögiviljade hapendamisel ja marineerimisel. Majoraani maapealsest osast valmistatakse teed. Majoraani ehk õnneürti ehk vorstirohtu kasutatakse lamba- ja vasikaliharoogade, kartuli-, vere- ja kalaroogade maitsestamiseks ning kapsa ja hernetoitude maitselisandiks ja pitsa- ja leivataina maitsestamiseks. Majoraan sobib ka kabatshoki ja tomatite ning nt ahjus küpsetatud õunte maitsestamiseks. 4. MAITSEAINETE SEGUD 4.1 LIHAÜLD MAITSEAINE KÜÜSLAUGUGA Eriti hea küpsetuskotis või fooliumis küpseva ahjuprae ja hautatud liharoogade maitsestamiseks (400 g liha kohta 1 pakk maitseainesegu). Ideaalne jõuluprae maitseaine
15 sajandil hakati liivimaal viina põletama. Viinast õllele konkurenti ei saanud. Õlu oli osaline pidudel. Õllest valmistati soe õlu. Vana pidulik oli meest kääritud mõdu. Mõdu keedeti meest ja veest, ning lasti mõni nädal käärida. 19 sajandi lõpus hakkas levima kohvi ja tee joomine. Varem tähendas tee eelkõige taimeteed. Kohvi viljast ja sibulast kõrvetatud jooki. Loodusest korjati peamiselt ravimtaimi. Sammuti toitude maitsestamiseks nt. Köömneid, vorstirohtu. Marju söödi kohapealt metsas. Jõhvikad hoiti toorelt talveks. Mee leemes hoiti pohlasid ning kuivatati mustikaid ja pihlaka marju. Kuid neid söödi ravi eesmärgil. Söödi ka metsaandidest palju seeni. Neid kupatati, pigistati kuivaks ning soolati. Soolatud seeni söödi leiva kõrvale nagu silku. Lääne Eestis ja saartel seeni toiduks ei tarvitatud. 19 sajandi lõpuks oli peaaegu igal talul oma õunaaed. Kasvatati ka kirsi ja kreegi, vähem aga ploomi ja pirni puid