SOJA Soja kasutati juba 7000 aastat tagasi toiduna ja ravimite koosseisus – seda esialgu peamiselt ainult Hiinas, kust pärineb ka sojaoa metsik eellane. 15. sajandiks oli sojauba levinud ka mujale Aasiasse ning alles 18. sajandil hakati seda kasutama Euroopa ning Ameerika aladel. Tänapäeval leidub poeletil kõiksugu erinevaid soja-tooteid – alustades sojapiimaga ning lõpetades sojast valmistatud vegan vorstidega. Kuna veganlus viimastel aastatel moodi on läinud, tarbivad inimesed kõiki neid tooteid suure vaimustusega, arvates et nad teevad sellega maailmale ja endale head – peaks ju ometigi taimekasvatus olema vähem saastav, kui loomakasvatus. Siiski on sojakasvatusel aga palju tõsiseid keskkonnamõjusid, millest paljud isegi teadlikud pole. Soja populaarsuse tõusu tõttu on tekkinud ka kõrgenenud vajadus tootmise järgi. See
botulinum. Ta eristub teistest bakteritest võime poolest toota kõige tugevamat bioloogilist toksiini, mis on tuntud botulinumi neurotoksiinina. Inimesele surmav doos jääb vahemikku 0,1- 1 ng/kg(1 nanogramm = 0,000000001 g).1 g botulismi toksiini võib tappa rohkem kui 1 000 000 inimest. Botulismi on kirjeldatud kui antraksi- tüüpi katastroofilist haigust. Algselt seostati botulismi Kesk-Euroopas toodetud vorstidega, nüüdseks on bakteriga seostatud palju erinevaid toiduaineid, kaasa arvatud sellised vähemtuntud tooted nagu pähklijogurt, küüslauguõli jne. Botulism võib esineda juustutoodetes, vaakumpakendisse pakendatud merekarpides ja oakastmetes. Siiski on endiselt suurimaks probleemiks kodus valmistatud hoidised. Botulismil neli põhilist esinemisvormi on: toidu-tekkeline ehk soole vorm neurotoksiini sattumisel organismi koos toiduga
Õpeta last valima tooteid eri toidugruppidest, et ta saaks aru, milles seisneb toidu mitmekesisus. Anna lapsele võimalus teha ise oma toiduvalikuid sobilike toitude vahel: ühe või teise puuvilja, erinevate teraviljatoodete, erinevate köögiviljade vm vahel. Loe infot toidupakenditelt! Lastele lubatud lisaainete kogused on väikesed. Ole ettevaatlik värviliste kommide, jookide, pika säilivusajaga küpsetiste, dessertide ja vorstidega. Lapsi ei tohi kunagi seoses söögiga hirmutada. Söök ei ole ka karistus- ega premeerimisvahend. Last ei tohi sööma sundida, pigem tuleks meelitada. Sööma sundimine võib tugevasti mõjutada lapse psüühikat ja käitumist ning jätta negatiivse jälje edasiseks eluks(Toitumine erinevates eluetappides, soovitused vanematele). 10 Kokkuvõte
annaabi.ee 
