Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vorrandi" - 5 õppematerjali

Labori aruanne Ampermeetri kaliibrimine
3
docx

Labori aruanne Ampermeetri kaliibrimine

Ug = Ig·Rg kus Rg on galvanomeetri sisetakistus.Oletame,et galvanomeeter on vaja kaliibrida ampermeetriks mootepiirkonnaga I > Ig .Galvanomeeter sisetakistusega Rg ja sunt takistusega Rs on vooluahelasse ühendatud paralleelselt ja seega on neil ühesugune pinge Ug . Seetõttu Ig·Rg = Is·Rs ja kuna I = Ig + Is , siis Ig·Rg = (I ­ Ig)Rs Jagades saadud vorrandi molemad pooled I -ga ja tähistades I/Ig = n , saame sundi takistuse arvutamiseks valemi Rs = · Rg Niisiis on sundi takistuse arvutamiseks vaja teada galvanomeetri sisetakistust ja kordsustegurit n = I/Ig. 4. Töö käik 1. Protokollige mooteriistad. 2. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutage sundi takistus Rs ja valige see takistusmagasinil.

Füüsika → Füüsika
81 allalaadimist
Füüsika laboratoorne töö-- Ampermeetri kaliibrimine
4
docx

Füüsika laboratoorne töö - Ampermeetri kaliibrimine

Ug = Ig * Rg kus Rg on galvanomeetri sisetakistus.Oletame,et galvanomeeter on vaja kaliibrida ampermeetriks mootepiirkonnaga I > Ig .Galvanomeeter sisetakistusega Rg ja sunt takistusega Rs on vooluahelasse ühendatud paralleelselt ja seega on neil ühesugune pinge Ug . Seetõttu Ig·Rg = Is·Rs ja kuna I = Ig + Is , siis Ig·Rg = (I ­ Ig)Rs Jagades saadud vorrandi molemad pooled I -ga ja tähistades I/Ig = n , saame sundi takistuse arvutamiseks valemi Niisiis on sundi takistuse arvutamiseks vaja teada galvanomeetri sisetakistust ja kordsustegurit n = I/Ig. 4. Töö käik. 1.Protokollisime mõõteriistad. 2. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutage sundi takistus Rs ja valige see takistusmagasinil. Saime juhendajalt järgmised parameetrid : I=10mA=0,01A Rg=7100 Ig=500µA=0,0005A Arvutasime välja n = = 20 ning Rs =

Füüsika → Füüsika
164 allalaadimist
Üldkeemia kordamisküsimuste vastused
19
docx

Üldkeemia kordamisküsimuste vastused

koefitsentide maaramine lihtne. Redoksvorrandite vordsustamine tavaliselt nii holpsasti ei toimu ja selleks kasutatakse jargmist viisi: · Maaratakse nende elementide oksudatsiooniaste, mis reaktsiooni kaigus muutub · Koostatakse vorrandid (see annab ka teada, milline element on redutseerija, milline oksudeerija) · Et oksudeerija poolt liidetud elektronide arv vorduks redutseerija poolt loovutatud elektronide arvuga · Vee molekulide arv maaratakse vorrandi tasakaalustamisel. Redoksreaktsiooni tasakaalustamine · Koostame redoksvorrandi vase reageerimise kohta lahjendatud lammastikhappega, kui reaktsioonisaadusteks on vasknitraat ja lammastik(II)oksiid. 1) Kirjutame reaktsiooni skeemi ja maarame elementideoksudatsiooniastmed Cu0 + HINO3 -II CuII(NO3)2 + NIIO-II 1 -6 Vase o.a on 0 (lihtaine), vasknitraadis on vask seotud kahe nitraatiooniga, s.t asendab valemis kahte vesinikku, jarelikult on tema o.a II. Maarame lammastiku o.a. lammastikhappes:

Keemia → Üldkeemia
158 allalaadimist
Keemia eksami vastused
40
docx

Keemia eksami vastused

Cu0 – 2e- = CuII (redutseerija Cu0) NV + 3e- = NII (oksudeerija NV) 3) Et loovutatud ja liidetud elektronide arv oleks vordne, korrutame esimest vorrandit 3-ga, teist 2-ga: 3Cu0 – 6e- = 3CuII 2NV + 6e- = 2NII 3Cu + 2HNO3 → 3Cu(NO3)2 + 2NO Vorrandist nahtub, et lammastikhapet kulub ka vasknitraadimoodustamiseks, 3 mooli Cu(NO3)2 saamiseks kulub 6 mooli NHO3,jarelikult kulub uldse kokku 6+2 mooli HNO3: 3Cu + 8HNO3 → 3Cu(NO3)2 + 2NO 4) Vorrandi vasakul poolel on 8 vesiniku aatomi sumbolit, selle arvelt tekib 4 mooli vett: 3Cu + 8HNO3 → 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O 53. Mis on standardpotentsiaal? Kuidas on seotud standardpotentsiaalid ja oksüdeerijad (redutseerijad)? Standardpotentsiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi kui ANOODI suhtes ehk kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal. Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam

Keemia → Keemia
23 allalaadimist
Matemaatiline analüüs l
37
docx

Matemaatiline analüüs l.

xa- xa- lim f(x) = - või lim f(x) = . xa+ xa+ Kaldasumptoot ja horisontaalasumptoot. Kaldasümptoodid. Need on sirged, mis ei ole paralleelsed y-teljega. Asümptoodi võrrand on y = kx + b, kus k on asümptoodi tõus. Kaldasümptoodi erijuht on horisontaalasümptoot, mis on paralleelne x-teljega. Tõus k on sellisel juhul võrdne nulliga, st as.umptoodi võrrand on y = b. Tuletada valemid kaldasumptoodi vorrandi kordajate jaoks piirprotsessis x .. Teoreem 4.8. Kui y = kx+b on joone y = f(x) asümptoot protsessis x , siis k ja b avalduvad valemitega k = lim f(x)/ x b = lim(f(x) - kx) x x 33. Algfunktsiooni definitsioon. Funktsiooni F nimetatakse funktsiooni f algfunktsiooniks hulgas D, kui iga x D korral kehtib võrdus F (x) = f(x). Sonastada ja toestada teoreem algfunktsioonide uldavaldise kohta. Teoreem 5.1

Matemaatika → Matemaatiline analüüs
485 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun