sattus vaimustusse matemaatikast. Ülikoolis hakkas ta nüüd käima matemaatikaloengutel. Isa ei nõustunud eriala vahetamisega ja aastal 1585 lahkus Galilei ülikoolist ilma kraadita. Iseseisva elu algus Pärast Pisast lahkumist püüdis Galileo Galilei elatada end matemaatika ja loodusteaduste eraõpetajana Firenzes. Aastal 1586 viis ta läbi oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse ning alustas märkmete tegemist, millest hiljem vormusid Galilei tuntud teosed. Tasapisi hakkas tema kuulsus loodusfilosoofina levima. Sõprade abil saigi ilma mingi kraadita Galilei Pisa Ülikooli matemaatikaprofessoriks. Galilei võttis enda juurde elama rikkaid üliõpilasi, õpetades neid ka väljaspool loenguid. Õpetus, mida ta eraviisiliselt jagas, erines tunduvalt ülikooli ametlikust programmist. Pisa Ülikool http://www.behindthetower
Ülikoolis hakkas ta nüüd käima meditsiiniloengute asemel matemaatikaloengutel. Paraku ei nõustunud isa eriala vahetamisega ja aastal 1585 lahkus Galilei Pisa Ülikoolist ilma kraadita. Iseseisva elu algus Pärast Pisast lahkumist püüdis Galileo Galilei elatada end matemaatika ja loodusteaduste eraõpetajana Firenzes. Aastal 1586 viis ta läbi oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse (see puudutas hüdrostaatikat) ning alustas märkmete tegemist, millest hiljem vormusid Galilei tuntud teosed. Tasapisi hakkas tema kuulsus loodusfilosoofina levima, abiks oli ka isalt päritud oskus leida mõjukaid sõpru. Nende abiga saigi ilma mingi kraadita Galilei 1589 Pisa Ülikooli matemaatikaprofessoriks (selle professuuri alla kuulusid ka astronoomia ja loodusfilosoofia, mis tähendas peamiselt füüsikat). Erinevalt näiteks meditsiiniprofessori palgast ei võimaldanud matemaatikaprofessori sissetulek äraelamist, aga suur samm oli siiski astutud
vaimustusse matemaatikast. Ülikoolis hakkas ta nüüd käima meditsiiniloengute asemel matemaatikaloengutel. Paraku ei nõustunud isa eriala vahetamisega ja aastal 1585 lahkus Galilei Pisa Ülikoolist ilma kraadita. Pärast Pisast lahkumist, püüdis Galileo Galilei elatada end matemaatika ja loodusteaduste eraõpetajana Firenzes. Aastal 1586, viis ta läbi oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse (see puudutas hüdrostaatikat), ning alustas märkmete tegemist, millest hiljem vormusid Galilei tuntud teosed. Tasapisi hakkas tema kuulsus loodusfilosoofina levima, abiks oli ka isalt päritud oskus leida mõjukaid sõpru. Nende abiga, saigi ilma mingi kraadita Galilei,1589 Pisa Ülikooli matemaatikaprofessoriks (selle professuuri alla kuulusid ka astronoomia ja loodusfilosoofia, mis tähendas peamiselt füüsikat). Erinevalt näiteks meditsiiniprofessori palgast, ei võimaldanud matemaatikaprofessori sissetulek äraelamist, aga suur samm oli siiski astutud.
Euroopa Inimõiguste kohus Konventsioon inimõiguste ja põhivabaduste kaitseks ehk Euroopa inimõiguste konventsioon sündis reaktsioonina II maailmasõja koledustele ning kroonis humanistliku Euroopa ammuseid püüdlusi demokraatia arendamisele ja kontrolli kehtestamisele avaliku võimu üle. Konventsioon oli üks osa sõjajärgsetest poliitilistest otsustustest ületada sõjani viinud totalitaarsus ja vastasseis ning ühendada Euroopa ühtsete demokraatlike väärtuste alusel. Need taotlused vormusid 5. mail 1949 Londonis Euroopa Nõukogu (Council of Europe) asutamisega. Euroopa Nõukogu asutamisakti artikkel 3 sedastas, et iga Euroopa Nõukogu liikmesriik peab aktsepteerima õigusriigi põhimõtteid ning kaitsma inimõigusi ja põhivabadusi. Seega sai inimõiguste ja -vabaduste kaitse ning arendamine Euroopa Nõukogu üheks peaülesandeks. Et mitte jääda deklaratiivseks ja väheefektiivseks, peeti vajalikuks välja töötada mitmepoolne rahvusvaheline leping, mis oleks
eugeenilise mõtte levik ja propageerimine. Algselt oli eugeenikaideede levitamisega peamiselt seotud Karskusliit ja ka Tartu Ülikool nagu mujalgi maailmas kandsid eugeenilist mõtet peamiselt arstid ja bioloogiateadusega seotud inimesed. (Kalling, ,,Karskustöö...") Kuna seltsi kuulus mitmeid mõjukaid eestlasi, siis jõudsidki seltsi ideed ja uskumused nii ühiskonna kõrgematesse kihtidesse kui ka lihtsate inimesteni ning vormusid lõpuks ka kurikuulsa steriliseerimisseaduseni. EESTI EUGEENIKA SELTSI EESMÄRK Seltsi eesmärk oli ,,puhtatõulise ja elujõulise eestlase" elushoidmine ja ,,tõupuhta" rahva arvu kasv. Selle eesmärgi nimel propageeris selts muu hulgas aktiivselt vaimuhaigete ja alaväärtuslike steriliseerimist. Selts suhtus negatiivselt eestlaste abiellumisse muulastega, kuid see polevat olnud tingitud mitte niivõrd rassismist, kui soovist ära hoida kultuurikonflikte ja
annaabi.ee 
