tänaseni õigemaks neid lahutada. Lastekodulapse psüühilist arengut piirab ka lastekodu, kui elutegevuse sfäär. Laps ei saa teada ega näha midagi peale selle, mida näevad tema eakaaslased. Nende kognitiivne ressurss vormub sarnaseks. Kui kasvataja seletabki, et kuidas tuul puhub ja purjeid paisutab, siis kuulevad seda terve rühma lapsed korraga. Kõik selgitused täiskasvanumaailmast tulevad ühe ja sama sõnavara, mõttekujundite ja maailmanägemuse kaudu. See ühesugusteks vormumine tabab kõige enam eelkooliealisi lastekodulapsi, sest nemad tavaliselt kuskil lasteaias ei käi. Teiselt poolt ahendab lastekodulapse teadmisi lastekodu ja mänguväljaku inventar. Laps ei saa näha ega teada midagi näiteks ribikardinast, flopikettast, köögikombainist, õmblusmasinast, tööriistakomplektist, noa teritamisest jne. 1.2 Esimene eluaasta Erinevused lastekodu ja kodus kasvava lapse vahel ilmnevad juba esimesel eluaastal loiduse,
AGENTUURIDE, KAUBANDUSKODADE) KOOSLUS, MIS TEEB KOOSTÖÖD JA SAMAS KONKUREERIB SISEMISELT KLASTRI GEOGRAAFILINE ULATUS VARIEERUB LINNAST REGIOONI, TERVE RIIGI JA RIIKIDE GRUPINI. Klastrite liigid: üldistatud klaster vs spetsialiseerunud klaster. Linnastunud klaster vs lokaliseerunud klaster. Klastrit iseloomustavad: osalejate ruumiline lähedus ühtne sotsiaalne ja kultuuriruum - eeldus sotsiaalse ja kultuurilise kapitali tekkeks: võrgustike kasvamisel klastriteks ning suhete vormumine institutsioonideks, normideks ja väärtusteks allvõrgustikes olev usaldus ja klastritele omane kultuur vähendab transaktsioonikulusid ja loob sünergiaid; ettevõtlikkus, õppimine ja innovatsioon, millest saab regiooni elulaadi ja (mikro)kultuuri osa; normide- väärtuste raamistik tagab stabiilsuse, teadmiste ja inimkapitali taastootmise institutsionaalse õppimine võime, millega seda raamistikku jätkuvalt ja loovalt uuendada.
Areng koosneb etappidest ja lahendamist ootavad arengukriisid kerkivad esile oma kindlas järjekorras. Igal arenguülesandel/väljakutsel on oma tundlikkuseperiood, mil selle lahendamine on lootustandvam ja kergem. Eesseisva arenguülesande lahendamisest sõltub, kuidas järgmiste lahendamine õnnestub. Homne ehitub ikka üles eilse baasil. Inimese eluaegne vormumine algab enne sündi ja jätkub tema bioloogilise surmani. Iga inimene mõjutab teatud määral järgnevaid põlvi. Nii oleme me lülideks sugupõlvede ketis, kus eelnev põlvkond on järgmise kasvu alus ja põllumaa. Elu mõistmine jätkuvana avab mõndagi inimeseksolemisest. Inimkond on ju tuhandeid aastaid püüdnud seletada ja mõista inimese arengule tüüpilisi eluetappe,
annaabi.ee 
