kontrollimist. Kohtulikult kontrollitav on ka planeerimisdiskretsiooni teostamisele (planeeringu kehtestamisele) eelneva menetluse õiguspärasus.” RKHKo 14.10.2003, nr 3-3-1-54-03, p 38: „Halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga.”16 Kokkuvõtlikult: kaalutlusõiguse teostamisel on oluline järgida menetlus- ja vorminõudeid (sh eriti põhjendamiskohustust) + HMS § 4 lg 2 sätestatud asjaolusid. 16
tehakse sellele tutvumismärge. Kui aga seadus on kehtestanud nõude tutvustada käskkirja kõigile teenistujatele (näit sisekorraeeskiri), on väga raske suures asutuses korraldada käskkirja originaalile kõigi teenistujate allkirjade kogumist. Sel juhul on otstarbekas kasutada tutvustamislehti, millele märgitakse käskkirja kuupäev, number ja pealkiri, teenistuja nimi, allkiri ja tutvumise kuupäev. 4.6. Dokumentide vormistamisel esinevaid olulisemaid vormivigu Pealkiri Üldreegel on, et kõigil dokumentidel peab olema pealkiri. Pealkirjata võivad olla lühikesed (kuni kümnerealised) kirjad, õnnitlus- ja tänukirjad, kaastundeavaldused. Pealkiri peab olema võimalikult lühike ja avama üldistatult dokumendi põhisisu (Aluste p 36). Sagedasemad vead dokumentide pealkirjastamise osas on: pealkiri puudub. See viga esineb enamasti kirjade puhul. Viga aitaks vältida juba eespool soovitatud dokumendinäidiste koostamine.
informatsiooni toimingu õige läbiviimise kohta ning tema arvutiekraanile peaks ilmuma otsitav lehekülg (kaudne suhtlemine) või lehekülg selgitusega, miks otsitav lehekülg ei ole kättesaadav ja mida selleni jõudmiseks tuleks teha. Vormide täitmine: kasutaja on õigesti täitnud vormil etteantud väljad. Alljärgnev on loetelu kõige tavalisematest tulemustest: 1. Kasutaja on vormi välju täites teinud semantilisi või vormivigu; 2. Kasutaja ei ole täitnud kohustuslikke välju; 3. Kasutaja on täitnud kõik väljad õigesti. Esimesel ja teisel juhul peaks kasutaja saama sõnumi, milles teda teavitatakse: a) vea olemasolust, märkides ära põhjuse (semantiline, vormiline, puudulik täitmine lünklik tekst). See teade peaks olema leheküljel selgelt nähtav; b) vea olemasolust, kusjuures vigast teksti sisaldav väli peaks olema esiletõstetud;
annaabi.ee 
