sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Käesoleva näituse eesmärk oli taasesitada osa Mehhaanilise Puutööstuse Aktsiaseltsi A. M. Luther ajaloost, mille disainiajaloolased on tihti teenimatult kahe silma vahele jätnud, ning rõhutada Lutherite panust nii vineeritehnoloogia kui ka mööblikujunduse arengus. Näituse ajendiks oli 2002. aastal ilmunud Inglismaal elava Eesti disaineri Jüri Kermiku monograafia "A. M. Luther 1877 - 1940. Materjalist võrsunud vormiuuendus", mis pälvis Eesti riigi kultuuripreemia. Jüri Kermik (s. 1957) on Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud ruumikujundaja, kes alates 1992. aastast elab ja töötab Inglismaal. Tallinna Lutheri vabriku ajaloo vastu hakkas ta huvi tundma seoses magistritööga Londoni Kuninglikus Kunstikolledzis, mille kaitses 1994. aastal. Uurinud Lutherite perekonna arhiivi Inglismaal, kaitses Jüri Kermik 1998. aastal doktorikraadi vineeritehnoloogia ja -disaini ajaloo alal. A. M
Tema tutvusringkkonnas oli palju kuulsaid inimesi (nt Perikles, Pinderos- koorilüürika esindaja). Ta suri Sitsiilias. Legend, et kotkas kukutas talle kilpkonna pähe ja selle tagajärjel ta suri (pole tõsi). Ta oli aktiivne isik oma linna elus ja ka populaarne tragöödiate autorina. Tragöödiate võistlustel võitis ta 13 korda. Looming: Ta uskus et maailm on harmooniline, stabiilne. Tema stiil on pidulikult ülev, peaaegu religioosne. Koori tähtsus on tema teostes väga suur. Vormiuuendus oli see, et tõi teise näitleja juurde. Tema teostes on veresüütemaatika oluline. 1),,Pärslased" a 472. pärineb ajaloolisel ainesel. Selles kajastatakse kreklaste võitu, pärslaste kaotust Salamise lahingus. Kajastab 8 aastataguseid sündmusi pärslaste silmade läbi. Selles tragöödias on väga tugev naistegelase figuur. Autori arvates oli kaotuses süüdi kuningas Xerxese? uhkus. 2),,Seitse Teeba vastu" a 467. ainus triloogiast säilinud. 3),,Palujannad" a465? või 459?
ikka rohkem maailmavaatelise stagnatsiooni halvav mõju. Kümneaastase vahega avaldatud kogud kõnelesid paigalseisust ja isegi tagasiminekust, mis paistis eriti silma üldise luule arengu taustal. Üheks elujõuliseks osaks Enno loomingus on lastelaulud, erakordne võime laste maailma sissepääsemiseks, lapse kombel olenditeks ümberkehastumiseks. Tema laulud ei kirjelda, vaid elavad vahetult kaasa oma tegelaste juhtumistele ja tegudele 20. sajandi alguse luule vormiuuendus oli omajagu vastuoluline. See ei tulenenud ainult vormialastest erimeelsustest, vaid ka nooremapoolse luulepõlvkonna üldisemast püüust proovida- katsetada erinevaid laade. Õigus isikupärasusele, teistest erinevale väljendusviisile viis reeglina mitmekesisusele ja eelkõige vabamate luulevormide osatähtsuse suurenemisele. Nooreestlased ei tahtnud euroopa värsitraditsiooni, ega oma regivärssigi hüljata, vaid rakendada täiuslikumalt ja
annaabi.ee 
