Tekst kui autoritekst (autobiograafia, omaeluloolisus) Abstraheeritud tegelikkus tekstis (akrooniad, arhetüübid, müütilisus). Narratiivne analüüs: Süžee ja faabula Süžee ja arhisüžee Motiivistik (nt aia harimise motiiv Mats Traadil) Aeg ja ruum (kronotoop) Jutustaja, jutustamisviisid Tegelassuhted ja –tüübid Poeetika analüüs: Immanentne tasandianalüüs (nii sisu kui ka vormitasandil) – analüüsitakse kõike, võib minna liiga kirjuks. Dominantne tasandianalüüs (integreeritud hierarhia, tekstisiseste ja tekstiväliste seoste kokkupuude) – millegi konkreetsema analüüs (vaadeldakse täpsemalt nt sisu, žanrit või arhetüüpi). Alguse ja lõpu seosed (raamjutustus) Simultaansus ja sidusus (kas jutustatakse millestki samaaegselt või vaheldub olevik minevikuga) Opositsioonilisus, vastandite ühendamine
ended... 5. Eesti rahvalaulu kujundisüsteem Rahvalaul omandatakse kogemuslikult igapäevase suhtlemise käigus ja see meeldib või on pärimusrühma jaoks vajalik. Rahvalaulu jaotus Eesti rahvalaulu teaduslik liigituse kohaselt jaotub rahvalaul: vana rahvalaul tunnused algriim (kahe või enama sõna alghäälikute kordus samas värsis), parallelism (värsside seotus mõtte ja vormitasandil), värsimõõt enamasti 4jalaline trohheus. Vanema rahvalaulu alaliigid: regilaulueelsed vormid lihtsamad regilaulud tekkis, kui regilauluomane värsimõõt lisandus vanasse rahvalaulu. Üleminek uuele laulule siirdevormiline laul, milles puudub kujundiühtsus (värsid erineva silbiarvuga) uus rahvalaul lõppriimiline, värsiridades moodustunud salmid. Sõnaosa ei ole nii viimistletud
*modernistliku kunsti probeelmidest ülesaamine *modernism otsis kunstis teatavad printsiipe, mis võtavad kokku selle, mida kunst olema peab, teatav lihtsustsus, olemuslik printsiip, dodekafoonilone printsiipteatav lihtsus uue mudeli loomine, mis on samuti v õimekas *ametliku kunsti väljendamine *modernisltlik oli minetanud om akriitlise aspekti oksjonid jne *postmodernism ei tähenda modernism vastanduslikkust! *Adorno kunstiteose vormitasandil toimuv avandgardud on v õimeline looma uut maailma, modernistlikul kuntil on teatav utoopiline mõjujõud tuleb v älja, et ei muutu midagi v õimusuhete säilimine modernistlikust kunstits loodeti, et ta muudaks maailma, sotsiaalseid suhteid ei toimunud *kõrge ja madala piiride sidumine elitaarsus 48 *1968 Pariisi rahutused inimeste teatav n õudlikkus kultuuri endale omandada inimesed avastasid endas v õime võtta kasutusse elitaarseid kultuuriobjekte
tehakse, nt võimusuhete esiletoomine. „Kriitiline“ tähendab alternatiivile viitavust, küsimuste tekkimist. Miks keelekasutus on selline, nagu see on? Kriitilisus on tekstide teadlik, analüüsiv lugemine, st loomulikustunud struktuuride, eriti implitsiitsete tähenduste väljatoomine. Eesmärgid võivad olla normatiivsed, viidata sobivatele keelekasutustele. Sellel on sarnased eesmärgid keelekorraldusega, mis siiski tegeleb vaid keelekasutusega vormitasandil, aga tekstianalüüs on astme võtta kõrgem (R. Kasik „Tekstianalüüs ja keelehoole“, Keel ja Kirjandus, 2006). N. Fairclough esitas põhimõtteid raamatutes „Keel ja võim“ 1989 ja „Diskursus ja sotsiaalsed muutused“ 1992. Hiljem on kokku võtnud analüüsi tulemusi koos paljude näidetega raamatus „Meedia diskursus“ – meediakeele analüüsi õpik. Fairclough järgi tähendab kriitilisus sotsiaalseid tavasid ja harjumusi ning nende hulka loeb keelekasutuse alla
annaabi.ee 
