kordne varieeritud läbiviimine, pikk orkestri interluudium (topeltfuuga) ja veel kord rõõmu-teema *uus kooriteema „Seid unschlungen, Millionen!“ Andante maestoso *topeltfuuga mõlemile teemale Allegro energico - teose sisuline kõrgpunkt *Prestissimo kooda kooriga Kärntnertori teater Viinis, kus „Suurel muusikaakadeemial“ toimus 9. sümfoonia esiettekanne 7. mail 1824 Beethoveni sümfonismi tunnusjooned kokkuvõtvalt: *ühendas jõulise väljenduse ja loogilise vormiskeemi • täitis kõik vormiosad, sh kooda, pingelise arendusega, seetõttu sümfoonia osade mõõtmed kasvasid tunduvalt • *pikkade meloodiate asemel kasutas meeldejäävaid motiive, mida oskuslikult töötles. Sageli erinevad teemad motiiviliselt seotud, seetõttu teosed materjalilt terviklikud *sageli valitsevad kangelaslikud meeleolud. Kuigi otsest programmi ei ole, kujutavad mitmed teosed endast sümboolset võitlust Kangelase ja Saatuse vahel
· Beethoveni mõjud Wagneril -- motiiv + töötlus + varieerimine Beethoven kasutas neid võtteid ooperdraamades, samuti sümfoniseeris ta ooperi. VOKAALSTIILIST Eksiarvamus: Wagnerit raske laulda suurte orkestrikoosseisude tõttu Tegelikult: Wagner ei nõua karjumist, vaid hääl peab olema tugev, vastupidav. Lauljate meloodia - tehniline alus nõrk. Suhe orkestri ja hääle vahel uus. TEKST Kombeks oli kirjutada riimitud värsstekstile. See tõi kaasa perioodilise ülesehitusega vormiskeemi. Wagner väldib seda -- kasutab algriimi NÄHTUS -- MUUSIKALINE PROOSA -- ei ole perioodilist ülesehitust TÄHTSUS: · võimas ooperireformaator -- ooper kui muusikaline draama · avaldas suurt mõju 20. saj. muusikutele · tõeotsija nii elus kui kunstis · Bayreuthi ooperiteatri asutaja · 19. saj. saksa kultuuri sambaid -- mõtles palju muusika olemuse üle, osakaalu üle teiste kunstide seas, osast inimese elus
Uue žanrina tekkis sümfooniline poeem- üheosaline teos, mis kujutab mõnd kirjandusteost või kirjandusest, ajaloost või mütoloogiast pärit kangelast. Esimesena hakkas sümfoonilisi poeeme kirjutama Liszt. 19. saj lõpul kirjutas väga menukaid sümfoonilisi poeeme Richard Staruss (7) „Nii kõneles Zarathrustra“ MK esimene osa „Päikesetõus“ filmides („Star wars“) „Till Eulenspiegel“ „Don Quijote“ Sümfooniaid ei kirjutatud 19 saj enam nii range vormiskeemi järgi nagu klassitsismi ajal. Nelja osa asemel olid sümfooniad sageli 2,3 või 5 osalised. Sümfooniatele pandi programmilisi pealkirju mõne kirjandusteose või ajaloolise kangelase järgi. 19. Sajandi sümfoonia tähtsaimaks uuendajaks loetakse Hector Berliozi „Fantastiline sümfoonia“ V osa. Nüüdisaegse orkestratsiooni looja. Kasutas varasemast rohkem löök- ja vaskpuhkpille. Sellel on ka alapealkiri „Episood ühe kunstniku elust“.
annaabi.ee 
