Sätte eesmärgiks on pigem välistada olukord, kus lepingu ühe osa notariaalselt tõestamata jätmine tooks kaasa kogu lepingu tühisuse. *40 Nimetatud sätet saab Riigikohtu seisukoha järgi kohaldada ka juhtudel, kui kinnisasja võõrandamisele suunatud kohustustehing tehti enne AÕS § 119 lõike 2 vastava redaktsiooni jõustumist, kuid asjaõigusleping sõlmiti ja kinnistusraamatu kanne tehti pärast seda. *41 Sellist vormipuuduse parandamist ei toimu aga juhul, kui asjaõigusleping sõlmiti ajal, mil AÕS § 119 lõike 2 vastav redaktsioon veel ei kehtinud. *42 Ka kinkelepingu vorminõude järgimata jätmise korral peetakse kinkelepingut kehtivaks, kui kinkija oma kinkelepingust tuleneva kohustuste täidab (VÕS § 261 lg 2). Eespool nimetatud sätete, s.t AÕS § 119 lõike 2 ning VÕS § 261 lõike 2 ja § 408 lõike 2 alusel toimub üksnes
eesmärk tuleb VÕS § 127 lg 1. RK: „Tulu, mida ta oleks saanud, kui kinnistu müügileping oleks sõlmitud ja täidetud, nõudmine ei ole kooskõlas VÕS § 14 lg-s 3 ja § 15 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumise eest ette nähtud kahju hüvitamise põhimõttega. Samuti on ekslik, et hüvitatava kahju ulatuse määramisel võiks analoogia korras kohaldada VÕS § 135 lg-t 2. Kahju hüvitamise tingimused juhuks, kui lepingupool sõlmis lepingu, teades, et see on vormipuuduse tõttu tühine, on sätestatud VÕS § 15 lg-s 1 (kahju hüvitamise erikoosseis).“ Kahju hüvitamise nõude eeldused 3-2-1-178-13, p 12 - kahju ettenähtavus Asjaolud: Aktsiaseltsi „EKSO" (hageja) hagi Aktsiaseltsi FERREKS TT (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Kostja jättis lepingu st tuleneva kohustuse õigel ajal täitmata. Õiguslik probleem: VÕS § 127 lg 3 võlgnik peab hüvitama kahju, mille tekkimine lepingu rikkumisel, oli lepingu sõlmimisel ettenähtav
kostjal kahju tekkimise ning põhjusliku seose rikkumise ja kahju vahel. Samuti tuleb hinnata kahju hüvitamise ulatust VÕS § 127 lg-te 2 ja 3 valguses. - Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kohus saab kostja kahju hüvitamise nõuet hinnates kontrollida mh nõude aluseks oleva müügikokkuleppe kehtivust, isegi kui selle kokkuleppe pooled lepingu tühisusele ise ei tugine. Kolleegium märgib, et ainuüksi leppetrahvi maksmist kolmandale isikule vormipuuduse tõttu tühise lepingu alusel ei saa lugeda kahjuks, mille hüvitamist saaks kostja hagejalt nõuda. Samuti saab hageja tugineda nt sellele, et kogu leppetrahvi maksmine ei ole põhjuslikus seoses hageja võimaliku rikkumisega, kuna kostja saanuks ilmselt taotleda leppetrahvi alandamist. - Riigikohtu otsus 3-2-1-46-10, pöörata eelkõige tähelepanu p 9-26 Asjaolud: Fred Potter (hageja I), Ann Tenno (hageja II) ja Jaak Pällo (hageja III) (hagejad) esitasid 10
annaabi.ee 
