sama laadi. Vene sümfoonilise muusika lähteteos on kahe vene rahvaviisi teemaline meisterlik orkestrifantaasia ´´Kamarinskaja´´(1848). Loonud ka sümfoonia d-moll(1834, selle on lõpetanud V. Sebalin), ´´Valssfantaasia´´(1839), N.Kukolniku draama´´Vürst Holmski´´ muusika(1840), kammermuusikat(2 keelpillikvartetti), koorilaule, romansse(´´Ma meenutan üht kaunist hetke´´), tsükkel´´Jumalagajätt Peterburiga´´). Glinka elujaatav, rahvalik, meloodiline ja vormipuhas looming on vene muusika arengut tugevasti mõjutanud. Aastast 1960 korraldatakse Glinka-nimelisi lauljate konkursse (vt. pilt 6). Pilt 6. Mariinsky teatri lähedal olev Glinka monument. 2. MODEST MUSSORGSKI Venepäraseim ja omanäolisim vene helilooja, oli üks 19.sajandi originaalsemaid muusikalisi mõtlejaid.(vt. pilt 7) Pilt 7. Modest Petrovits Mussorgski 2.1 Võimas rühm ehk Vene viisik Sinna kuulusid: Modest Mussorgski, Mili Balakirev, Aleksandr Borodin, César Cui ja
9 LISAD Lisa 1. Luulenäited Kõik loomingunäited on võetud kogumikust „Päikesepillaja“, kus luuletused jagunevad tsükliteks: „Kahe ääretuse vahel“, „Ärev on ärkamine äikesesse“, „Hetkede surematus“, „Aduvik“ ja „Kõik on kõige peegeldus“. 1.1. „Kahe ääretuse vahel“ Sellesse tsüklisse kuuluvad Alliksaare varasemad luuletused, kus ta oli klassikaliselt rangejooneline ja vormipuhas. Lemmikvormiks on itaalia sonett, milles ta väljendab ennast mugavalt ning pingutusteta. Veel enam kasutab Alliksaar aga tavalist ristriimis nelikut, kus luulemotiiv arendatakse välja just ökonoomsusega. (Muru, 1987) „Mu hinges koos on munk ja sübariit. Ei tea ma, kumba enam, kumba vähem. Kesk aja hallust köen kui tuliriit ja otsin kõige kiuste elulähet.“
jäid vaid käsikirjaks, ent sellest peamiselt sellest koosneb Alliksaare loomingu läbilõikekogu ,,Luule", lisaks on tema luulet ilmunud ,,Väikese luuleraamatu" sarjas (1984). Tähelepanuväärne on, et lisaks loomingule tegeles Alliksaar ka noorte kirjandushuviliste harimise ning arendamisega. Tartus Wemeri kohvikus hakkasid koos käima noored kultuurihuvilised, toonased üliõpilased, nagu P.-E. Rummo, J. Kaplinski ja M. Unt. Alliksaare loomingus eristatakse kolme perioodi: klassikaline vormipuhas, peamine zanr itaalia sonett, teemadeks ilu, luule, kunst eksperimenteerimine 60-ndate alguses, Alliksaare luule muutub aforistlikuks (mõtteterad), improviseerib palju, pole selgelt ülesehitust periood enne surma pöördub tagasi sümbolismi juurde, filosoofiline, nukker Alliksaare luulet on iseloomustatud kui mõttemängu: tema mõtted voogavad assotsiatiivselt (sidestuvalt) ning häälikukorduste ja kombinatsioonide eesmärk on tunnetada keeles
annaabi.ee 
