Tabelduskohad ja süvisinitsiaal – MS Word 2003 Jüri Kormik Tabelduskohad ja süvisinitsiaal Räägime veel lõigu vormindamisest. Seekord vaatame menüükäske Vorming > Tabelduskohad… (ingl. Format > Tabs…) ja Vorming > Süvisinitsiaal… (ingl. Format > Drop Cap…). Tabelduskohad Kui vajutada Tab-klahvile, hüppab kursor mitme positsiooni võrra edasi; kui kursor paikneb mingi sõna ee, siis hüppab kursor koos sõnaga edasi. Tavaliselt asuvad sellised hüpped – tabulaatorid – 1,27 cm järel. Tabulaatorite moodus- tamiseks tuleb valida käsk, nagu sissejuhatuses juba öeldud Vorming > Tabelduskohad….
trükkida, lahtrisse tuleb kirjutada vajaliku lehe number või siis lehtede vahemik. Paljudes programmides on selle alajaotuse all veel käsk Current Page - selle valimisel prinditakse käesolev leht - see, millel hiirekursor parasjagu asub. · Number of copies võimaldab määrata dokumendi koopiate arvu. 4 KOKKUVÕTE Selle referaadi läbi töötamisel peaks algaja arvuti kasutaja õppima kasutama lihtsamaid võtteid teksti vormindamisest ning kuidas dokumente printida. Kogu tekst on väga lihtsalt "inimeste keeles" kirjas ja ka piltidest peaks olema palju abi. 8 5 KASUTATUD MATERJAL · Vormindamine: http://abc.paideyg.ee/content/view/30/133/ · Printimine: http://abc.paideyg.ee/content/view/31/134/ 6 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS.............................................................................................................. 2 2 VORMINDAMINE......
Accessible Style Sheets) tehnoloogiana, mis nõudis programmeerimise oskust. Microsoft aga eraldas stsenaariumite loomise võimaluse HTML-dokumentidest, pakkudes korraga kahte skriptikeelt – JScript ja VBScript. Korporatsioon hakkas finantseerima ka W3Cd, tegelikult võttes enda peale brauserite standartiseerimise järelvalve. CSS sai kohe populaarseks. See lubas eristada HTML-dokumentide loogilist struktuuri nende vormindamisest ja ekraanil kuvamisest. Samas osutus CSS väga paindlikuks, kuna lubas luua sisseehitatud (kaskaadseid) stiile puukujulise alluvusega ja omaduste pärimisega. Kasutaja sümpaatia lõplikult kaldus Internet Exploreri poolele. Firma Netscape ostis 8.98 mlrd. dollari eest võrgugigant America Online. Jätkus uue HTML 4.0 standardi väljatöötamine. Selle tööversioon muutus kättesaadavaks 8. juunil 1997, detsembris ilmus ka W3C ametlik soovitus. Brauserite ja märgendite sõda lõppes ja
annaabi.ee 
