Loendid, äärised ja varjustus – MS Word 2003 Jüri Kormik Loendid, äärised ja varjustus Jätkame lõigu kujundamisega. Nagu eelmises tunnis juba lugeda võisid, saab vaikeseadistatud loendeid (nummerdatud ja nummerdamata) ning ääriseid määrata vormindamise nupurealt. Rohkem võimalusi leiab menüükäskudega Vorming > Täpp- ja numberloendid… (ingl. Format > Bullet and Numbering…) ja Vorming > Äärised ja varjustus… (ingl. Format > Borders and Shading…) avanevad vastavad dialoogiaknad. Nendest allpool. Loendid Word pakub kasutajale võimaluse lõike nummerdada või tärnida – moodustades sel teel loendeid. Kui vähegi võimalik, tuleks neid võimalusi kasutada. Nummerdatud loetelu muut- misel – lisamisel või kustutamisel – korrigeeritakse numbreid automaatselt. Menüükäsuga Vorming > Täpp- ja numberloendid avaneb järgmine dialoogiaken: Nagu kõrvalo...
See funktsioon aitab vältida levinumaid vigu ja sarnaselt kirjutatavate sõnade vale kasutust. Koosteüksuste lisamisega Office Word 2007 dokumendile muudate dokumendi tõhusamaks ja vähendate vigu. Kuva pilt suuremalt. Tagasi algusse Professionaalsete dokumentide loomine ilma mingi vaevata Office Word 2007 pakub redigeerimis- ja läbivaatusriistu, mis aitavad professionaalse ilmega dokumente luua lihtsamini kui kunagi varem. Rohkem aega kirjutamisele, vähem vormindamisele. Kasutajaliides Office Fluent pakub kasutajale tööriistu just siis, kui neid vaja on ja seda selgel ja hästi korraldatud viisil. Reaalajalised eelvaated, valmis laadigaleriid, tabelivormingud ja muu sisu aitavad teil Office Wordist rohkem kasu saada. Tihti kasutatava sisu lisamine dokumentidele ainult mõne hiireklõpsu abil. Programmis Office Word 2007 on uus koosteüksuste funktsioon, millega saab dokumendile lisada tihti kasutatavat sisu
Ning mida kõrgemale oma õpingutes jõutakse seda rohkem toimub nende teadmiste segunemine (teadmiste hulga suurenemine on ilmselge). Oluline on ka teadmiste klassifikatsioon see, kuidas teadmisi saab jagada, kuidas teadmiste piirid on püsivad või muutuvad. Teiseks on oluline ümberkontekstualiseerimine, mis viitab teadmiste assigneeringule ja ümberkujundamisele eri eesmärkidel. Kolmandaks raamimine viitab s õppekava struktureerimisele ja kursuse ja õppematerjalide vormindamisele. (Näiteks distsiplinaarseid teadmised (bioloogia) on täiesti erinevad teenindaja ja meditsiinitöö alal. Ilmselgelt on neil ühisosa millega mõlemad peaks olema kursis, kuid meediku tedmised peaks olema ulatuslikumad. ) · Millest on otseselt tuletatud kutseteadmised? Kutsealaste teadmiste tuletamisel mängib rolli see, mis ametiga on tegemist, mis on selle ameti oskused. Lisanuma peab nimetatud ametioskuste praktiseerimine, kuid ära ei tohiks unustada ka
annaabi.ee 
