Vorminda tekst alates teksti- kursorist veergudesse (nagu ajalehes) ning lisa siis kummassegi veergu üks lõik teksti. PS! Seda on võimalik teha ka vastupidises järjekorras: esmalt lisada tekst (vähemalt 2 lõiku) ja siis viies kursor õigesse kohta, vormindada tekst veergudesse. Vihje: teist lõiku saab viia teise veergu veerupiiri (ingl. Column break) abil. 4. Kui tunni lõpuni on jäänud veel aega, siis harjuta teksti ja lõigu vormindamisega (kasuta tekstieffekte, ala- ja ülaindeksit, lõigu- ja esireataanet, ääriseid ja varjustust). -4-
Lehekülje tekstialas võivad paikneda kujutised mis tahes graafika, tabelid või tekstikastid. Kujutisega on seotud tema suurus, paiknemine teksti suhtes ja graafika all- või tabeli pealkiri. 2. Tekstitöötlusest Lõik (Paragraph) on tekstiosa, mille lõpetab vajutus klahvile ENTER, mis tekitab lõigu lõppu märgi. Lõiguga on seotud sellised määrangud nagu reavahe, joondus, lõigutaane, taandrida, vaba ruum lõikude ees ja järel, jms. Lõigumäärangud on seotud lõigu vormindamisega (formaatimisega). Lõigu vormindamist on kasulik ja mugav teha laadi (Style) abil, sest laadiga defineeritud määranguid on kerge muuta ja rakendada selle laadiga määratud dokumendi komponentidele korraga üle kogu dokumendi. 3. Muud komponendid Loetelu (List) on kas täpitud (Bulleted) või nummerdatud (Numbered) tekstiosa, mis koosneb lõikudest. Iga lõik algab uue tärni või numbriga. Kujutis (Shape) graafilised kujutised: pildid, joonised, skeemid, diagrammid jms.
hjal funktsiooni DAY(kuupäev) abil inimese sünnikuupäev. funktsiooni WEEKDAY(kuupäev;mis päeva loetakse nädala alguseks) abil a, et nädala esimene päev on esmaspäev ja viimane päev pühapäev. Ajaväärtus (kuupäev ja/või kellaaeg) salvestatakse ühe reaalarvuna - päeva järjenumber alates baasajast (01:01:1900), murdosa - ke keskööst päeva osades. Vormindamisega saab määrata ajaväärtuste jaoks erinevaid esitusviise Uuendada saab F4 klahviga! Lahtris on funktsioon NOW(), mis annab jooksva (kuupäeva ja kella Nädalapäev määratud vorming: 1 General 2 Kuvatud väärtus vastab ajaväärtuse sisemisele salvestusele
Peale käsu Header and Footer valimist saate sisestada teksti päisesse või jalusesse. Vaikimisi pannakse see tekst päise või jaluse vasakusse serva. Lehekülje keskele teksti sisestamiseks tuleb vajutada klahvi TAB, päise paremasse serva teksti sisestamiseks vajutage kaks korda klahvi TAB. Stiilid (laadid) Stiil (ingl k style) on vormingute komplekt, millele on antud nimi. Lõigustiil hõlmab kõiki lõigu vormindamisega seotud määranguid nagu reavahe, teksti joondus, vaba ruum lõigu ees ja järel, lõigutaanded (vasak, parem ja esimese rea oma), tabulaatorid jms. Samuti on määratud ka lõigus vaikimisi kehtiv märgistiil (font, kirja suurus, ....). Muutus laadis kajastub automaatselt kõikides lõikudes, kus seda kasutatud on!! Word'i on sisse ehitatud hulk vaikimisi stiile ehk siselaade nagu Heading1, Heading2, Normal jne. Tavaliselt ongi vaikimisi lõigustiiliks Normal.