On olemas kalestumisele vastupidine protsess rekristalliseerumine, mille kestel metalli esialgne, 32. Tinglikult saab lehtstantsimisoperatsioonid liigitada kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused, sh. metalli kahte gruppi: 1) eraldusoperatsioonid, kus toimub tooriku ühe esialgne plastsus taastuvad. Rekristalliseerumine algab osa eraldamine teisest ette antud kontuuri mööda; 2) temperatuuril, mis on ligikaudu pool metalli või -sulami kujumuute- e. vormimisoperatsioonid, kus tasapinnalisele sulamistemperatuurist. toorikule antakse ruumiline vorm. · Ehk vormimine plastse deformeerimisega · põhineb materjalide võimel deformeeruda plastselt Sügavtõmbamine on lehtstantsimise vormimisoperatsioon, tardunud olekus kus tasapinnaline toorik deformeeritakse (tõmmatakse) · Jäätmeid praktiliselt ei teki ruumiliseks õõneskehaks
13. 1.1.4. Survetöötluse lehtvormimisprotsessid Lehtstantsimisel e. lehtvormimisel kasutatakse toorikuna leht- või ribamaterjali. Lehtstantsitakse üldjuhul külmalt, kusjuures lehttooriku paksus muutub tavaliselt vähe. Tinglikult saab lehtstantsimisoperatsioonid liigitada kahte gruppi: -6- 1) eraldusoperatsioonid, kus toimub tooriku ühe osa eraldamine teisest ette antud kontuuri mööda; 2) kujumuute- e. vormimisoperatsioonid, kus tasapinnalisele toorikule antakse ruumiline vorm. Tähtsamad eraldusoperatsioonid on toodud selel 2.14. Mahalõikamine (a) seisneb tooriku osa täielikus eraldamises lahtist kontuuri mööda. Tükeldamine (b) on tooriku jaotamine kaheks või enamaks tooteks (pooltooteks) lahtist kontuuri mööda. Väljalõikamine (c) on tooriku osa täielik eraldamine kinnist kontuuri mööda, kusjuures eraldatud osa on tooteks või pooltooteks
Lehtstantsimisel ehk lehtvormimisel kasutatakse toori- kuna plekki, samuti lihtmetalli pleki kitsa ribana. Lehtstantsitakse üldjuhul külmalt, kusjuures lehttooriku paksus muutub tavaliselt vähe. Tinglikult saab lehtstantsimisoperatsioonid liigitada kahte gruppi: 15 • eraldusoperatsioonid, kus toimub tooriku ühe osa eraldamine teisest ette antud kontuuri mööda; • kujumuute- ehk vormimisoperatsioonid, kus tasa- pinnalisele toorikule antakse ruumiline vorm. Joonis 10. Maht- (a) ja lehtvormimisprotsessid (b) 16 22. Kraadisoonega vasarstants Kraadisoonega stantsides surutakse üleliigne metall pärast vao täitumist spetsiaalsesse kraadisoonde, milles moodustub kraat. Kraadisoon koosneb kahest osast – kraadisoone sild ja kraadisoone salv. Kraadisoon projekteeritakse selliselt, et kõigepealt täituks metalliga
gruppi: 1) eraldusoperatsioonid, kus toimub tooriku ühe eemaldamine; räbustina osa eraldamine teisest ette antud kontuuri kasutatakse peamiselt lubjakivi mööda; (CaCO3). 2) kujumuute- e. vormimisoperatsioonid, kus tasapinnalisele toorikule antakse ruumiline vorm. Tähtsamad eraldusoperatsioonid on toodud selel 2.14. Mahalõikamine (a) seisneb tooriku osa täielikus eraldamises lahtist kontuuri mööda. Tükeldamine (b) on tooriku jaotamine kaheks või enamaks tooteks (pooltooteks) lahtist kontuuri mööda. Väljalõikamine (c) on tooriku osa täielik eraldamine kinnist kontuuri mööda, kusjuures eraldatud osa on tooteks või pooltooteks. Avalõikamine (d) on väljalõikamisele
Lehtvormimisel ehk lehtstantsimisel kasutatakse toorikuna, samuti lintmetalli lehtmetalli kitsa ribana. Lehtstantsitakse tavaliselt külmalt, kusjuures lähtetooriku paksus tavaliselt ei muutu. Kuumlehtstantsimist kasutatakse väikese plastsusega metallisulamite ning suure paksusega (>15....20mm) pleki stantsimisel. Tinglikult saab lehtvormimisprotsessid liigitada kahte gruppi: Eradusoperatsioonid, kus toimub tooriku ühe osa teisest eraldamine etteantud kontuuri mööda. Kujumuute- e. Vormimisoperatsioonid, kus tasapinnlisele toorikule antakse plastseid deformatsioone kautades ruumiline vorm. 6. Lehtstantsimisel kasutatakse peamiselt mehaanilisi presse s.t mehaanilise ajamiga presse. Samuti kasutatakse hüdropresse ning stantsimise vasaraid. 7. Lõikamise põhiprotsessid on treimine, freesimine,puurimine, hööveldamine, kammlõikamine, hamba-lõikamine, lihvimine. 8. Metallilaastu liigid
Kuumvormstantsimist, nagu sepistamistki, gruppi: liigitatakse kasutatava seadmestiku järgi: kuum- 1) eraldusoperatsioonid, kus toimub tooriku ühe vormstantsimine vasaratel ja kuumvormstantsimine osa eraldamine teisest ette antud kontuuri pressidel. Esimesel juhul kasutatakse stantsimis- mööda; vasaraid, mille ehitus ja põhiparameetrid on sarna- 2) kujumuute- e. vormimisoperatsioonid, kus tasa- sed sepistusvasarate omale (sele 2.10). Kuum- pinnalisele toorikule antakse ruumiline vorm. vormstantsimisel kasutatakse auruvasaraid ja Tähtsamad eraldusoperatsioonid on toodud hõõrd- e. friktsioonvasaraid. Selliste vasarate puu- selel 2.14. Mahalõikamine (a) seisneb tooriku osa duseks on löögienergia suure osa hajumine vasara täielikus eraldamises lahtist kontuuri mööda. Tükel- konstruktsioonielementides ja vundamendis
annaabi.ee 
