nendevahelised seosed. b) Illustreerimine näidete toomine ja teksti huvitavamaks muutmine. c) Definieerimine mõiste sisu täpne avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine. d) Klassifikatsioon liigitus või rühmitamine vastavalt mingile jagamise aluseks võetud tunnusele. e) Võrdlus objektide kõrvutamine ühistunnuse alusel. Võrdluse vormilisteks tunnusteks eesti keeles on sidesõnad kui, nagu, otsekui, justkui, olev kääne, vahel ka mõttekriips või koma. 5. Kirjandi teemade liigid. a) Teemad, kus on sõnastatud peamõte (,,Iga valik sulgeb mõne ukse", ,,Ajalugu on suur õpetaja", ,,Lammutada on kergem, kui luua", ,,Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili", ,,Mõistusel on väärtus, ainult
luule ,,Suve päev", armastusluule ,,Elu armastus", ulmeteema ,,Kummituste loss" ja Filosoofiline teema ,,Lapsed ja teemanded". Olen enda luuletustes kasutand mitmeid kõnekujundeid. Näiteks eespool mainitud lemmik luuletuses ,,Kummitusloss" olen kasutanud epiteete ,,Suur" (,,Seal nägin suurt lossi") ja ,,hele" (,,Kummituste heledaid jutte"). Olen kasutand ka võrdlusi. Võrdlus on objektide kõrvutamine ühistunnuse alusel. Võrdluse vormilisteks tunnusteks Eesti keeles on sidesõna kui, nagu, otsekui, justkui, olev kääne, vahel ka mõttekriips või koma. Minu luuletustes ,,Jõuluvana" olen kasutanud võrdlust nagu käändes ,,Ja kadus nahu leht lehekuhja ära". Mõnes mu luuletuses on ka isikustamist ehk personifikatsioone, mis tähendab, et elutule ja elus loodusesemetele ning abstraktsetele mõistetele omistatakse inimlikud või vähemalt elusa omadused ja võimed.
Hallutsinatoorne sündroom võib esineda orgaanilise ajukahjustuse, psühhoaktiivsete aine kasutamise (nt alkoholhallutsinoos) ja ka skisofreenia korral. 4 Mõtlemine e. assotsiatiivne tegevus (thinking) Mõtlemine on eesmärgipärane ideede, sümbolite ja assotsiatsioonide vool, mis viib reaalsusele orienteeritud otsusteni. Mõtlemise häired võib tinglikult jagada: a) vormilisteks b) sisulisteks häireteks. Mõtlemise vormilised häired (disturbances in form of thought) 1) häired mõistete ja neid tähistavate sõnade kujunemises: *mõistete väärastus e. sõna tähenduse moondumine - käibekeeles kasutatavad sõnad omandavad haige jaoks uue, ainult temale arusaadava sisu; *neologism - uute sõnade moodustamine näiteks suvalistest silpidest 2) tempohäired: *tahhüpsühhism - mõtlemisprotsessi kiirenemine (nt mania korral), mõttemaru
probleemidega. Vähe kirjutatake sellest, mis mõjutab enim tavalise inimese elu. Ei lähtuta üksikinimesest. 7. Liiga kõrgele on tõstetud pehmed, kohati kõmulised lood. Eesti lehtede kesksete välislugude valik on väga harva motiveeritud sellega, et vastav teema on Eestis oluline. Lehed ei tõlgenda Eestis ka maailma osana. Uudise sisulised nõuded Kõigi uudiste kohta kehtivad mõned üldised nõuded. Need nõuded saab jagada sisulisteks ja vormilisteks. Sisulised omadused omakorda võime jagada kahte rühma. Esiteks, uudislood peavad andma vastused uudisküsimustele. Teiseks, uudised peavad vastama kolmele kriteeriumile: olema täpsed, tasakaalustatud ja objektiivsed. Uudisküsimused Uudises otsitakse vastuseid kuuele küsimusele. Kes tegi, kellele tehti, kellega juhtus? Mis juhtus, mida tehti? Kus toimus? Millal toimus? Kuidas, mil viisil toimus? Miks, mis põhjusel, mis eesmärgiga, millise tulemusega toimus?
see pole lause küsimus, vaid on seotud teksti ja olukorraga. Definiitne on selline nimisõna fraas, millele kõneleja arvates on kuulajal iseseisev ligipääs. · indo-germaani keeltest tuttav; nt inglise k artiklid the ja a; definite ja indefinite articles. Kasutusel, kui objekti on ainult üks, nt the sun, the king. · eesti keeles on selle väljendamiseks teistsugused vahendid (nt üks, see) Võrdlus objektide kõrvutamine ühistunnuse alusel. Võrdluse vormilisteks tunnusteks eesti keeles on sidesõnad kui, nagu, otsekui, justkui, olev kääne, vahel ka mõttekriips või koma. · Positiiv, algvõrre · Komparatiiv, keskvõrre skalaarsete omadussõnade puhul - eesti k tunnus m; - analüütiline, abisõnaga - sünteetiline + i · Superlatiiv, ülivõrre maksimum Aeg näitab sündmuste toimumist lähtuvalt kõnehetkest aeg: kõnehetk, sündmushetk, viitehetk