Folkloor kui süsteem meenutaks selle vaateviisi järgi klimbisuppi, kus leidub mingi hulk suuri tihkeid klimpe, sellest suurem hulk väikesi püdelaid klimpe ja eriti suur hulk prototüüpidest kõrvale jäävat ebamäärast "püreed". Kõik me tunneme nalju nagu: "Meie klassi õpilased jagunevad sportlasteks, tüdrukuteks, punapeadeks ja tuupuriteks." Asjaolude sobival kokkusattumisel võib selline naturaalne rühmitus olla parim ja selgeim rühmitus. Kõnekäändude ja fraaside loomulikke (vormilis-funktsionaalseid) alaliike Võrdlused ja intensiivistused · Rahvapärased võrdlused, mis moodustavad u. ¼ Eestist kogutud kõnekäänutekstide massist. Tuntuimad ja sagedasimad neist (100120-aastasel kogumisperioodil) olid järgmised: Sajab nagu oavarrest; Kadus nagu tina tuhka; Vaene kui kirikurott; Nagu hane selga vesi; Uhke kui konn mätta otsas; Suu käib kui tatraveski; Läheb nagu lepase reega; Kaval kui rebane; Arg nagu jänes; Loll kui
2. tendents-, küsimusele "Millest romaan kõneleb?". 3. humoristlik, Süzee (pr k sujet ´ese´) - omavahel seostatud ja lahenduseni arenevate sündmuste rida, 4. satiiriline romaan. mis moodustab teose sisu. S.t sündmused tekstis esitatud järjekorras. Vormilis-struktuuriliste tunnuste põhjal: Faabula (lad k fabula ´valem´) kirjandusteoses kujutatud sündmuste üksteisele järgnev · mina-, esitamine. Sisu ajalis-põhjuslikus järjekorras. · kiri-, Teose sündmustikku e teose tegevust iseloomustab koht (kus tegevus toimub) ja aeg
· käsitleda avaliku ja erasektori tegevustest tulenevat ressursside jaotusefekti. 7. Planeerimisteooria ja planeerimismetoodika põhisisu ja erinevused Planeerimise puhul tuleb tavaliselt eristada : · planeerimisteooriat (teooriat planeerimisest; "sisuline"), mis käsitleb planeerimise funktsiooni ühiskonnas, protseduurilisi suhteid ja põhilisi vaatenurki planeerimistegevusele; · planeerimismetoodikat (teooriat planeerimises, "vormilis-normatiivne"), mis käsitleb metoodikaid konkreetsetes planeerimissituatsioonides. Planeerimisteooria hõlmab lisaks eelnimetatule ka järgmisi teemasid: · planeerimise poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised funktsioonid ning tingimused; · peamiste planeerimisprotsessis osalevate osapoolte: tellija, planeerija, poliitiline kogu, täidesaatev võim ning tarbija suhted ja rollid planeerimisel;