ühendavate traagelniitide peitmises. Muidugi ei saa need kaks konfliktis olla, seega pidi neist üks alla andma, sisu siis. Tulemuseks on vägivaldne "harmoonia" (mis põhines tõelise loominguprotsessi ümberpööramisel). Kuigi see harmoonia oli fiktiivne, on ta siiski harmoonia. See tähendab, et formalism ei pruugi tingimata olla sisu ja vormi vastuolu. Oleme ummikus. Vormi sisemisest struktuurist: Vorm ei teki ühe hoobiga, ta koosneb vormielementidest, mis reastuvad ja põimuvad suletud süsteemiks: kunstiteoseks. Kusjuures see ei ole mõistuslik-abstraktse analüüsi meelevaldne tulemus, vaid taastub suhteliselt täpselt teose tõelisele loomisprotsessile. Kuna vormielemendid esinevad looja peas tervikuina, on võti nende kombineerimises. See kombineerimine sarnaneb ideaaljuhul kristallisatsiooniprotsessiga. Kunstiline emotsioon kehastub materjalis, kehastumine lõpeb, kui tunne on leidnud endale vastava vormi.
See sari on mitmes suhtes tähelepanuväärne. Esiteks kajastab see kunstniku püüet luua rahvusliku tüübi, eestlase koondportreed. Teiseks püüab Koort vastandada oma loomingut rahvusliku omapära teadliku rõhutamisega kosmopoliitilise modernistliku kunsti rahvuslikule nihilismile. Kolmandaks, Koort vastandab oma sarja kitsarinnalistele natsionalistlikele tendentsidele, rahvusromantilise suuna esindajatele, kes tuletasid rahvusliku vormi mehaaniliselt ja otseselt talurahvakunsti vormielementidest, langedes sealjuures primitiivsesse stilisatsiooni ja lihtsustamisse. Sarja tööde kõige suuremaks väärtuseks on poeetilisus, romantiline muinasjutulisus. Sarjas elab rahvaluule, rahvaeepose vaim. Seeria ühed paremad skulptuurid on ,,Eesti taat" ja ,,Piibumees". Vaatamata seeria üksikute tööde erinevale väärtusele on mainitud teoste sari Koorti tähtsamaks panuseks eesti rahvuslikku kunsti. Sisu ja vormi ühtsus, kindel ideelis-kunstiline kontseptsioon, üksikute
Dokumentide omadused: · Andmekandja (füüsiline omadus, nt. kivi, paber, plastmassi tükk jm.) · Sisu- kõik sündmused ja faktid, millest dokument kõneleb · Tüüp- tekst, foto, helisalvestis jm. · Dokumendi vorming- reeglite pakett, milline dokument välja nägema peab · Vormielemendid- kohustuslikud väljad, mis dokumendil olema peavad (kuupäev, allkiri, nt. avaldusel 7 kohustuslikku välja) · Liik- tuleneb sisu esitamise viisist ja vormielementidest (kiri, protokoll, avaldus, trahvikviitung, ID-kaart) · Isikud- kes koostab (autor-kes vastutab sisu eest), kellele koostatakse (adressaat), sekretär (vastuvõtja), dokumendisüsteemi haldur; dokumentidega seotud isikute kindlakstegemise võimalus näitab dokumentide usaldusväärsust · Usaldatavus- sündmused ja faktid, mis kirjas on, ongi täpselt sellised (sisu läheb kokku tegelikkusega)
annaabi.ee 
