juttu ajab. Kui teist korda koju läks, oli vaimustus lahtunud ning kodus ei olnud midagi sobilikku; viskab kausi puruks. Maia ei tulnud enam eluilmaski koju; jürka pidi talle ise järele minema, sest Juula tahtis, et tema esimene tütar algaks oma igavest teekonda kodust. Maia suri verekaotusesse abort. Jürka tahab, et Maia saaks taeva. Maia sõnad hakkasid ema südamesse LK 118 ,,Ja sellepärast tulin kõigepealt siia, sest töökatel on eesõigus, töökatel ja vooruslikel, kes tahavad õndsaks saada." Need sõnad olid nagu Jürka ja Juula suust räägitud: õndsaks saada, see oli peaasi, sest seda arvasid ka köster ja kirikuõpetaja. ,,Või mis sest küsida. On halb, tuleb kutsumata, on hea, ei tule kutsudeski, nõnda on inimesega. Ainult loom tuleb ka siis koju, kui võõrsil on hea." ,,Ei mina tea, mis peab, aga kui sa nii peeneks oled läind, et kukud kodus asju lõhkuma, siis parem ära tulegi koju."
ebavajalikuks. Uuslaadiline au ,,võõraste ühiskonnas"(suurlinnades) saab silma paista suure omandi või särava riietusega. Seoses moe pideva muutumisega pidev staatussümbolite muutumine. Staatuse vajadus on see, mis paneb inimese tööle ja edendab ühiskonda. 7. Montesquieu aust monarhiates Antiikvabariigid põhinevad ennastsalgaval voorusel. Uusaegsed monarhiad põhinevad ennastarmastaval aul. Despootiad põhinevad hirmul. Au monarhiates on vale au, see ei põhine mingitel tõeliselt vooruslikel inimese omadustel, vaid ülendatud arusaamadel iseendast. Aadliau seisneb teatavate normide jälgimisel. Norme rikkudes alandame nii iseennast kui oma staatust. Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus. Teiseks peab aadel olema valmis au nimel printsiipide eest seisma. Monarh ei saa seadusi läbi viia ainuisikuliselt. Võimu tegelikud 3 teostajad on aadlikud
kasu. Kokkuvõte. Mandeville'i jaoks oli au midagi instrumentaalset. 17. Montesquieu aust monarhiates (Seaduste vaimust) M leidis, et eri tüüpi riigid põhinevad eri tüüpi printsiipidel. Antiikvabariigid põhinevad ennastsalgaval voorusel. Uusaegsed monarhiad põhinevad ennastarmastaval (e germaani) aul , mis ei peegelda tegelikke voorusi. Despootiad põhinevad hirmul. Au monarhiates on vale au, see ei põhine mingitel tõeliselt vooruslikel inimese omadustel ja eneseväärikal käitumisel, vaid ülendatud/liigkõrgetel arusaamadel iseendast. Samas, selleks, et seda ülendatud arusaama alal hoida, pidi inimene täitma mingeid norme. Norme rikkudes alandab ta nii iseennast, perekonda kui oma seisust (sarnane seisukoht mandeville'ga). Selline normide täitmine iseloomustab eelkõige aadlit. Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus (nii sõjas kui ka tsiviilelus seismine oma printsiipide eest).