Voor lõpeb, kui kaitses oleva meeskonna kolm liiget on mängust väljas. Kaitse olev meeskond tegutseb selle nimel, et võimalikult paljud mängijad jõuaksid sooritada jooksu ja söötja viskab talle palli. Kui kaitsja palli ei taba ja see on määrustepärane (õige) pall, loetakse löök sooritatuks. Kui kaitsja lööb palli väljaku vahealasse, läheb see samuti arvesse. Ja kui ta on saanud, enne kui ta palli tabab ning söödulaualt minema jookseb, on ta kuni järgmise vooruni mängust väljas. Kui kaitsja on palli löönud, peab ta esimesele pesale jooksma. Teistel pesadel olevad mängijad jooksevad pärast kaitsja lööki samuti igaüks järgmisele pesale. Niisiis jookseb kaitsja (lööja) esimesele pesale, seal asunud mängija teisele pesale, teise pesa mängija kolmandale pesale ja seal mängija söödulaua juurde Pesad ei ole aga alati mängijatega kaetud. Mõnikord tuleb mängijatel joosta rohkem kui üks pesavahe ja mõni pesajääb hoopis tühjaks
Segadustes kaotab Eesti transiidiäri tervikuna, mis erinevatel hinnangutel moodustab 1025 Eesti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Valitsus kavandas raudtee erastamise julge ja otsustava sammuna, et näidata Eestit välisinvestoritele liberaalse majanduspoliitika lipulaevana Ida-Euroopas. Tõenäoliselt jäi paljudele potentsiaalsetele investoritele arusaamatuks, mida ERi 66 aktsiate erastamisega tegelikult müüakse, sest erastamisagentuur vältis kuni esimese vooruni täpsustusi müügi objekti suhtes. Suure hulga raudteemaailma tegijaid peletas ilmselt eemale opereerimise ja infrastruktuuri müümine ühtse paketina, operaatorfirmadel puudub reeglina soov tegeleda infrastruktuuri majandamisega ja infrastruktuuriettevõtted eelistavad samuti oma liistude juurde jäämist. Vaatamata kõikvõimalikele ohukonstruktsioonidele võib pidada ebaõnnestunuks Soome ja Venemaa raudteelaste osavõtu välistamist juba eos. Majanduslikku tegelikkust arvestades
panevad aluse iseseisva, kummagi keele materjale sisaldava keelekuju arengule, mille põhjal moodustub kolmas, kõneleja(te) või kogukonnakeskne keelekuju. Mitmekeelse keelekasutuse võrdlemise monolingvaalse keelekujuta välistab ainuüksi see, et kakskeelset kõnelejat ei ümbritse homogeenne keelekeskkond. 49. KAKSKEELSETE VESTLUSTE MUDELID 1) A1 A2 A1 A2 // B1 B2 B1 B2 – stabiilne vestluskeele valik. Vestlus toimub viienda vooruni keeles A, viiendas toimub vahetus ning rääkija nr 1 läheb üle B-le. Rääkija nr 2 aktsepteerib keelevalikut ning edasine vestlus on B-keeles. 2) A1 B2 A1 B2 – mudel peegeldab kõneleja keelelisi eelistusi. See kirjeldab tüüpilist kakskeelset vestlust, kus mõlemal vestlejal on oma keel, mille raamides püsitakse vestluse lõpuni. Mõlemad vestlejad aktsepteerivad teineteise keelevalikuid, kuid kumbki räägib oma keeles. Mudelis kirjeldatud keeleline
annaabi.ee 
