oma vaenlasi, kelleks on tuhkur, nirk ning kährikkoer. Rebane käib sageli järvekallastel toitumas ning põldudel on näha jooksmas halljänest (Remmel 1978). 5. INIMTEGEVUS Vooremaal domineerivad põllumajandusalad, hõlmates 48% territooriumist. Reljeefi kõrgemad osad – voorte laed ja nõlvad – on põldudena kasutust leidnud juba pikka aega. Intensiivse põllumajandusliku kasutamise tõttu on põllumaaks sobivad maad kaitsealal kultuuristatud, üles on haritud enamik voortevahelistest soodest ja muudetud need kultuurimaadeks (Koppel 1982). Põllukultuuridest kasvatatakse näiteks rapsi, teravilju, vähesel määral loomasööta. Eesti taasiseseisvumisega aga lõpetati vutikasvatuse tegevus, sest elanike ostuvõime langes ja Venemaa seadis tollipiirangud (Viidik 2008). Loomakasvatuses kasvatatakse praegu kariloome, sigu, kanu jne. Paljud loomapidamisasutused on Vooremaa piirkonnas suletud. Kalanduse seisukohalt on oluliseks olnud ja on siiani Vooremaa järved (Koppel 1982 )
Rebane käib sageli järvekallastel toitumas ning põldudel on näha jooksmas halljänest (Remmel 1978). 5. Inimtegevus Maakattes domineerivad Vooremaal põllumajandusalad, hõlmates 48% territooriumist. Reljeefi kõrgemad osad voorte laed ja nõlvad on põldudena kasutust leidnud juba pikka aega, esimeste alapõldude rajamisest saadik. Intensiivse põllumajandusliku kasutamise tõttu on põllumaaks sobivad maad kaitsealal kultuuristatud, üles on haritud enamik 10 voortevahelistest soodest ja muudetud need kultuurimaadeks (Koppel 1982). Põllumajandus kui majandustegevus eksisteerib Vooremaal tänapäevani tänu üsna viljakatele muldadele. Põllukultuuridest kasvatatakse näiteks rapsi, teravilju, vähesel määral loomasööta. Nõukogude Liidu ajal oli üsna edukas vutikasvatus Kaiaveres, põldvutifarm oma 45 000 linnuga oli omataoliste seas Euroopa suurim. Eesti taasiseseisvumisega aga lõpetati oma
· Üle 50 mitmesuguse kuju ja suurusega põhja-kirdest lõuna-edelasse orienteeritud väikevoore. Suurim absoluutkõrgus küünib 80 meetrini Käomäe voore lael (suht. 20 m) · 140 km2, voorestiku ulatus 8*20 km · Ehituses osalevad aluspõhjakivimid (eriti voorestiku keskosas) · Leidub ka kaljuvoori (Röa voor). Aluspõhi on kaetud vaid õhukese moreenkattega · Tiheda asutusega kultuurimaistuks, kus looduslikku taimkatet on säilinud peamiselt voortevahelistest nõgudes soostunud niitude või lebavõsana · Erinevald saadjärve voorestikud puuduvad Türi voorestikus järved. TÄIENDA! · Liustikust oleneb see voorte orientatsioon Kõnnumaa · Raplamaa kaguosas Lelle ümbruses · Pole omaette maastikurajoonina käsitletud, enamasti vaadeldud koos Kõrvemaaga · Kõnd: kõnnu soostunud, ümbrusest kõrgema kehva pinnasega koht · Ala läbivad mitmed mandrijää servakuhajtiste vööndid TÄIENDA! Soomaa
annaabi.ee 
