Üksnes edelas ühendab see samakõrgusjoon Otepää kõrgustikuga ka Karula kuplistiku ning loodes joonistab kõrgustikust eraldi asetsevana välja kõrgema ala Rõngust lõuna pool. Oma kõrguse ja maastikulise ilme järgi kuulub viimane siiski Otepää kõrgustiku juurde. Rõngu ümbrusega analoogiliselt loetakse kõrgustiku juurde Vastse-Antsla--Vaabina ümbrus, mida kõrgustiku põhiosast eraldab Urvaste ürgorg. Kõrgustiku väiksema ulatusega «eelpostid» on Sirvaku ja Voorepalu ümbrus. Kõige suuremaks Otepää kõrgustiku «eelpostiks» on aga põhja-loode poole jääv ja kõrgustikust Elva ürgoruga eraldatud Vellavere ümbrus. Väiksemate kõrguste tõttu ei ole teda loetud Otepää kõrgustiku külge kuuluvaks. Tema ühendamine Otepää kõrgustikuga samasse suuremasse maastikulisse ühikusse oleks küllalt põhjendatud. Sama probleem kerkib ka Karula kuplistiku puhul.
(Arold 2005: 191-192). Eelmisest madalamal asendil paiknevad väiksemad, 10-25 m kõrgused ebakorrapärase kujuga moreenkõrgendikud ja mõhnad. Nende vahel asuvad glatsiokarstilised nõod ja orud ning võib esineda ka mõni järv. Nõlvade jalamil on levinud viljaka mullaga deluviaalne ehk pealeuhtevöönd, millele osutavad ka seal kasvavad hall-lepikud (Arold 2005: 192). Kõrgustiku äärealadel on levinud väiksemad, alla 10 meetri kõrgused moreenkühmud ja mõhnastikud, nagu Voorepalu, Kastolatsi, Veski ja Kooraste. Kõikide suurusrühmade pinnavormide hulgas leidub kupleid, s.o ümara või ovaalse põhijoonisega järskude kumerate nõlvade ja kumera laega kõrgendikke (Arold 2005: 192). Selgesti väljakununenud otsamoreeni tunnustega põikseljakuid võib leida ainult Kambja, Tamsa ja Luke ümbruses. Nendesse rajatud karjäärides esineb peamiselt veeriseline kruus, vähemal määral ka liiv (Arold 2005: 192).
Selle kohal Pühjajärve vagumus o Paljandid kõrgustiku äärealal (nt lõunaosas Urvaste ürgorus) · Pinnamood o Iseloomulik on enamasti mitmesse eri tüüpi kuuluvate vormide kooseksisteerimine. Lasund on tekkinud mitme mandrijäätumise jooksul (viis erinevat moreenikihti) o Suurem osa moreenkõrgendikud ja moreenkattega mõhnad o Mõhnastikud kõrgustiku äärealal Voorepalu (Karilatsi), Veski, Kastolatsi, Vitipalu o Sandurid Kõrgustiku kagunõlval Kooraste ümbrus, seda alal läbib Võgandu jõgi (Lajavangu ja Kärgula mets) o Otsamoreenid Kambja Köstrimäed, Tamsaja · Veestik o Pühajärv keskmine sümboljärv Väikese Emajõe algus o Ürgorgudes aheljärvestikud
annaabi.ee 
