loodust tema mitmekesisuses, on kujunenud populaarseks turismiobjektiks. 7. HINNANG Võttes arvesse kogutud infot, saab öelda, et Vooremaa säilitamine ja looduskaitse arendamine selles rajoonis on suure tähtsusega. Antud voorestikku peetakse ainulaadseks terves Euroopas. Kindlasti tuleks maastikukaitseala laiendada, et omanäolised pinnavormid säiliksid. Kindlasti on see tähtis ka meie kultuuriloo poolest, kuna rahvuseepos Kalevipoeg on väga tihedalt seotud just Vooremaaga ja ka teised muistendid on oma loo saanud just sellest paigast. Lisaks paikneb selles maastikurajoonis muistseid linnamägesi, mida tasub säilitada. Põllumajandus on oma tegevust küllaltki hästi läbi viinud, kuna mullad ei ole üleliia lastud erodeeruda. Kasutatud on õigeid agrotehnikat ja põllumajandusnippe. Samas on ikkagi probleemseks kõneaineks järvede eutrofeerumine. Kuigi Vooremaal on rohkem tegevust jätkanud kohalikud, siis ei saa see probleem lõplikult lahenduda.
...............................................................20 1) Üldandmed: Madaliku pindala on 1747 km2 ja sellest üle kolmandiku (37,1%) on soostunud. Eesti territooriumist moodustab 3,68 %. Kõrgeim punkt on Idaranniku paikkonnas Trepimägi (12 m ) Põhjaranniku ehk Kolga-Jaani paikkonnas Soosaare lähedal asub Kolga-Jaani voorestiku kõrgeim koht, mis küünib 56 m üle merepinna. 2) Asukoht: piirneb Kesk-Eesti lavatasandikuga, Sakala kõrgustikuga, Otepää kõrgustikuga ja Vooremaaga. 3) Maastiku eripära: Võrtsjärve madalik on iselaadne ümberjärverajoon, mille sisse jääb maksimaalise osaga mõjususelt võrreldav Võrtsjärv kui veemaastik. Võrtsjärv (270 km2) on vee koondajana ja vee andjana tugev mõjur naaberaladele. Tasane ja soine Võrtsjärve madalik on osa samanimelisest järvenõost, mis oli pärastjääaegsel perioodil pikka aega veega üle ujutatud. Maastike areng on siin tänapäevani otseselt seotud
toimunust rohkem teada, mis aitas paremini olevikus hakkama saada. Vooremaa ajal algas meie põhitootmisharu, põllumajanduse allakäik. Seda kajastasid ka lehed. Kõige vähem käsitletud lehtdest räägiti põllumajandustootmisest Vooremaa veergudel. Küül aga käsitleti palju hariduse ja koolieluga seonduvat. Räägiti kooli sulgemistest ja kuidas seda vältida ning täiendkoolituskursustest. Majandussurutis viis inimesi kokku ja õpiti lihtsaid asju, nagu leivaküpsetamine. Vooremaaga kaasnesid suured muutused. Esiteks olid uudised paremini ja korrektsemalt paigutatud. Ajaleht oli muutunud kujult stiilsemaks. Palju rohkem oli pilte, mis muutis uudised huvitamaks, andis lisainfot ning aitas uudist paremini mõista. Samuti lisandusid värvid. Enam leidus kasutamata ruumi. Rohkem on kirjutisi kultuurist ja vabast ajast kui tööst. Küllap on mõjutajaks turumajanduslik konkurent ja ehk Internetki, mille veebileht kommentaare avaldab.
annaabi.ee 
