võrra. Vool jääb pingest 90 kraadi ehk π/2 võrra maha. Induktiivsuse mõjul tekkivat takistust nimetatakse induktiivtakistuseks ja tähistatakse XL. XL=2πfL (Ω). c)Mahtuvustakistus Mahtuvustakistust tähistatakse xC. xc=1/ωC=1/2πfC (Ω). Vool on pingest 90 kraadi ehk π/2 võrra ees. 5. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse jadalülitus. Pingeresonants. Ühine vool nagu ikka jadaühenduse korral. Aktiivpingevektor on vooluvektoriga faasis. Induktiivpingevektor on 90 kraadi võrra vooluvektorist eespool, mahtuvuspinge 90 kraadi võrra tagapool. Kõikide pingevektorite geomeetriline summa on võrdne klemmipinge vektoriga. Pingeresonantsiks nimetatakse olukorda, mille korral xL=xC (siis ka UL=UC) ning pingekolmnurk taandub sirglõiguks, vool on pingega faasis ja vooluringi kogutakistuse määrab ainult aktiivtakistus. 6. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse rööpühendus. Vooluresonants.
QC = S sin =U I sin 6.13 Induktiivsuse ja mahtuvuse jadaühendus. Pingeresonants Pooli ja kondensaatori jadaühendusel tuleb lähtuda vooluringi ühisest voolust. Seejuures tuleb silmas pidada, et vooluringis on ka aktiivtakistus. U U U I= = = z r 2 + x2 r 2 + ( x L xC ) 2 Nagu eespool vaadeldud vooluringide korral, saab ka siin vajalikud andmed vektordiagrammist ning takistus-, pinge- ja võimsuskolmnurgast. Aktiivpingevektor on vooluvektoriga faasis, see tähendab samasuunaline. Reaktiivpingevektorid on vooluvektori suhtes pööratud 90° ettepoole (induktiivpinge) või 90° tahapoole (mahtuvuspinge). Seejuures kõikide pingevektorite geomeetriline summa on võrdne klemmipinge vektoriga: 93 U = U a2 + (U L U C ) 2 U a = I r, U L = I xL , U C = I xC Pingeresonants Mäletatavasti induktiivtakistus sageduse kasvades suureneb: x L = 2 f L,
QC = S sin =U I sin 6.13 Induktiivsuse ja mahtuvuse jadaühendus. Pingeresonants Pooli ja kondensaatori jadaühendusel tuleb lähtuda vooluringi ühisest voolust. Seejuures tuleb silmas pidada, et vooluringis on ka aktiivtakistus. U U U I= = = z r 2 + x2 r 2 + ( x L xC ) 2 Nagu eespool vaadeldud vooluringide korral, saab ka siin vajalikud andmed vektordiagrammist ning takistus-, pinge- ja võimsuskolmnurgast. Aktiivpingevektor on vooluvektoriga faasis, see tähendab samasuunaline. Reaktiivpingevektorid on vooluvektori suhtes pööratud 90° ettepoole (induktiivpinge) või 90° tahapoole (mahtuvuspinge). Seejuures kõikide pingevektorite geomeetriline summa on võrdne klemmipinge vektoriga: 93 U = U a2 + (U L U C ) 2 U a = I r, U L = I xL , U C = I xC Pingeresonants Mäletatavasti induktiivtakistus sageduse kasvades suureneb: x L = 2 f L,
Seega on vektorjuhtimise peamiseks ülesandeks mootori magnetvälja vektori juhtimine nii, et oleks tagatud mootori soovitud pöördemoment ja kiirus ning rahuldatud teatud kvaliteedikriteeriumid nagu näiteks toimekiirus, suur kasutegur vms. Asünkroonmootori pöördemoment tekib staatorimähise pöörleva magnetvälja ja rootorimähises indutseeritud voolude vastastikuse toime tulemusena. Maksimaalne pöördemoment saavutatakse juhul kui magnetvälja vektor on rootorimähises indutseeritud vooluvektoriga risti. Kuna mootor on nii elektriliselt kui mehaaniliselt inertne, siis saab magnetvälja vektori ja voolu vektori ristasendi tagada üksnes mootori dünaamilisi omadusi arvestades ning tema dünaamilist olekut juhtides. Meenutagem, et mootori elektriline inerts on tingitud tema magnetväljas salvestunud energiast ning mehaaniline inerts rootoris salvestunud kineetilisest energiast. Mootori dünaamiliste omaduste arvestamiseks ning tema dünaamika juhtimiseks koostatakse
annaabi.ee 
