Pingeresonants Pooli ja kondensaatori jadaühendusel tuleb lähtuda vooluringi ühisest voolust. Seejuures tuleb silmas pidada, et vooluringis on ka aktiivtakistus. U U U I= = = z r 2 + x2 r 2 + ( x L xC ) 2 Nagu eespool vaadeldud vooluringide korral, saab ka siin vajalikud andmed vektordiagrammist ning takistus-, pinge- ja võimsuskolmnurgast. Aktiivpingevektor on vooluvektoriga faasis, see tähendab samasuunaline. Reaktiivpingevektorid on vooluvektori suhtes pööratud 90° ettepoole (induktiivpinge) või 90° tahapoole (mahtuvuspinge). Seejuures kõikide pingevektorite geomeetriline summa on võrdne klemmipinge vektoriga: 93 U = U a2 + (U L U C ) 2 U a = I r, U L = I xL , U C = I xC Pingeresonants Mäletatavasti induktiivtakistus sageduse kasvades suureneb: x L = 2 f L, mahtuvustakistus aga sageduse kasvades väheneb: 1 xC = . 2 f C
asendist toimib staatorivool magnetvoogu suurendavalt (samasuunalised vood) või vähendavalt (vastassuunalised vood). Nähtus on võrreldav harikommutaatoriga mootori ankrureaktsiooniga. Kommutatsiooni juhtimisega saab muuta elektromotoorjõu E ja voolu I faasivektorite vahelist nurka gamma. Kui gamma on võrdeline nulliga, siis vool on magnetvooga risti ning mootori moment on maksimaalne. Kui gamma on väiksem nullist, siis voolu faasivektor ennetab elektromotoorjõu faasivektorit ning vooluvektori pikikomponendi magnetvoog on vastassuunaline mootori ergutusvooga. Sama nähtus esineb alalisvoolumootori harjade pööramisel neutraalteljelt kõrvale kas pöörlemissuunas (kiirendav kommutatsioon) või pöörlemisega vastassuunas (aeglustav kommutatsioon). Voolu ennetav kommuteerimine magneedib mootori lahti, nõrgendab mootori summaarset magnetvoogu ja suurendab masina magnetvoogu ja momenti ning vähendab masina pöörlemiskiirust.
Vooluresonants. Ühine klemmipinge, vektordiagrammi joonestamist alustatakse pingevektorist. Pingega faasis aktiivvooluvektor Ia. Aktiivvooluvektori lõpust joonestatud pingest 90° mahajääv induktiivvoolu I L vektor. Selle lõpust on joonestatud mahtuvusvoolu IC vektor, mis on täpselt vastupidise suunaga ehk 90° pingest ees. Kuivõrd kõik voolud on kantud vektordiagrammile, saab koguvoolu vektori, kui ühendada koordinaatide algpunkt viimasena joonestatud vooluvektori lõpuga. Faasinihkenurk leitakse avaldisest Vooluresonantsiks nimetatakse sellist olukorda, kui IL=IC, mis tekib siis, kui xL=xC. Niisugusel juhul võivad haruvoolud olla suuremad, kui koguvool. 7. Võimsused vahelduvvooluringis a)Aktiivvõimsus Toiteallikast ei saabu võimsus ühtlase voona, vaid kahe impulsina perioodi vältel. Keskmist võimsust perioodi vältel nimetatakse aktiivvõimsuseks ja tähistatakse tähega P. P=U I=I2r b)Induktiivvõimsus
Pingeresonants Pooli ja kondensaatori jadaühendusel tuleb lähtuda vooluringi ühisest voolust. Seejuures tuleb silmas pidada, et vooluringis on ka aktiivtakistus. U U U I= = = z r 2 + x2 r 2 + ( x L xC ) 2 Nagu eespool vaadeldud vooluringide korral, saab ka siin vajalikud andmed vektordiagrammist ning takistus-, pinge- ja võimsuskolmnurgast. Aktiivpingevektor on vooluvektoriga faasis, see tähendab samasuunaline. Reaktiivpingevektorid on vooluvektori suhtes pööratud 90° ettepoole (induktiivpinge) või 90° tahapoole (mahtuvuspinge). Seejuures kõikide pingevektorite geomeetriline summa on võrdne klemmipinge vektoriga: 93 U = U a2 + (U L U C ) 2 U a = I r, U L = I xL , U C = I xC Pingeresonants Mäletatavasti induktiivtakistus sageduse kasvades suureneb: x L = 2 f L, mahtuvustakistus aga sageduse kasvades väheneb: 1 xC = . 2 f C
induktsiooni B = , kus A = r on pind, mida läbib magnetvoog ja aheldusvoog, mille suurus A sõltub induktori pindalast , juhi pikkusest l ja raadiusest r. Vastavalt Ampere'i seadusele mõjub igale magnetväljas asuvale vooluga juhile elektromagnetiline jõud F. Selle tõttu mõjub mootori mähise keerdudele elektromagnetiline moment M12 = Fr = Blr sin = × I (5.3) Aheldusvoo- ja vooluvektori , I vahelist nurka nimetatakse koormusnurgaks, mis on tasandiga risti. Igal ajahetkel = LI, kus L on mähisekeeru induktiivsus. Seetõttu võib elektromagnetilist momenti vaadelda kui magnetvoo poolt tekitatud momenti. Staatori magnetvälja mõjutab rootori magnetväli, resulteeriv väli pole sümmeetriline. Pöördemoment mootori võllil M erineb elektromagnetilisest momendist hõõrdekadude ja ventilatsioonikadude ehk tühijooksukadude M tõttu
annaabi.ee 
