Seega on Eesti jõdederikas maa. Meie jõed on aga enamasti lühikesed ja vee hulk on neis väike: vaid 15 jõge on üle 100 km pikad. Kõige pikem jõgi on Võhandu jõgi. Pikimad on Võhandu, Pärnu ja Põltsamaa jõgi. Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu jõgi ja Kasari jõgi. Tabelis 1 on kujutatud 5 Eesti pikemat jõed. Pikkus Valgala Langus Lang Jõgi Vooluveestik (m) (km) (km2) (km) (m/km) Kogupikkus Tihedus (km) (km/km2) Võhandu 162 1420 86 0,55 599 0,42 Pärnu 144 6920 78 0,54 3367 0,49 Põltsamaa 135 1310 72 0,53 557 0,42
km2 valgalaga on 133 jõge. Jõgede pikkust, jõgikonna suurust, äravoolu ja levinud nimekasutust arvestades võiks Eesti jõgede arvuks lugeda 200. Rahvusvahelise jaotuse kohaselt kuulub Narva jõgi keskmiste jõgede hulka. Ka Emajõe, mis on suhteliselt laia ja sügava voolusängiga ning kogu pikkuses laevatatav, võiks paigutada keskmise suurusega jõgede hulka. Kõik ülejäänud jõed kuuluvad väikejõgede klassi. 20 PIKIMAT JÕGE Vooluveestik (m Lang Vooluhulk suudmes Jõgi Pikkus (km) Valgala (km2) Langus (m) ) (m/km) (m3/s) kogupikkus Tihedus (km) (km/km2)
Siluri klint · Suurim pinnavormistik on Lääne-Saaremaa kõrgustik o Ligi 50 km pikk, suhtelised kõrgused kuni 35 m, otsamoreen, kõrgustikku on kujundanud ka Läänemere erinevad arengutasemed, jätkub ka Sõrve poolsaarel (Viieristi mäed, 19 m) · Pandivere ja Palivere staadium · Loopealsed Kesk-Saaremaal · Saaremaa kõige kõrgem koht asub Raunamäel · Veestik · Kulutusnõgudes enamasti sood, neist suurim Koigi soostik · Vooluveestik on nõrgalt väljakujunenud · Lõve, Põduste, Pühajõgi, Nasva jõgi · Järved · Mullutu Suurlaht, Vägara ja Raalda, endised emerelahed; rabadega seotud järved: Koigi, Järveküla, Järise; jäänukjärved (Tagamõise ps-l u 50); Karujärv paikneb kõrgustikul TÄIENDA · Kaali kraater 16.10.13 Hiiumaa · Aluspõhi ja pinnamood o Siluri ja Ordoviitsiumi lubjakivid, kuid paljanduvad vähe
annaabi.ee 
