aastal väga kõrgeks just Pudisoo jõe valgalal läbi viidud maaparandustööde tulemusena. Maaparandustööd võivad vähendada ka vee hulka ning voolukiirust veekogus, mistõttu ei ole karbid võimelised vajalikus koguses vett endast läbi pumpama, et omandada vajalik kogus planktonit ning võivad surra toidupuuduse kätte. Inim- ja loodusliku tegevuse kombineerumise tagajärjel võib hariliku ebapärlikarbi populatsiooni ohustada ka orgaaniliste setete ülekoormus vooluveekogus. Jõe orgaaniliste setete koormust suurendab kaldapuistutest pudenev lehemass. Seda võib põhjustada nii jõeäärsete alade niitmine ja kasutamine karjamaadena, mille tagajärjel niidetud hein vette võib sattuda kui ka tormidest maha murtud puude langemine veekogusse. Orgaanilised setted ''tsementeeruvad'' jõe põhja halvendades karpide elutingimusi ning piirates hapniku kättesaadavust. Viimastel aastatel on harilikku ebapärlikarpi kõige enam ohustanud kobraste tegevus, kes vett
muru. Kasutada võib ka spetsiaalseid põhu-kookose kiududest erosioonitõkkematte. Veetaseme muutmine Tiike on hoolduseks aeg-ajalt vaja tühjaks lasta. Seetõttu võiks luua võimaluse sissevoolu sulgemiseks ja väljavoolus veetaseme alandamiseks. Sissevoolu reguleerimise seadeldis tuleb kavandada kõikidele kraavi-oja kõrvale loodavatele tiikidele. See võib olla lihtne puitplankudega suletav lüüs, mis tekitab vooluveekogus paisutuse. Väljavooluseadeldiseks sobib nii plankudest lüüs kui ka kaev, kus on veetaseme reguleerimiseks sisse ehitatud 90° põlv. Veetaseme reguleerimise seadeldis peab olema dimensioneeritud maksimaalsele vooluhulgale ning suutma pidevalt läbi juhtida pealetuleva veehulga, et vältida kallaste erosiooni. Sette sissevoolu tõkestamine sissevoolu Sette sissevool on probleemiks otse vooluveekogule ehitatavatele tiikidele. Voolukiirus langeb ja osakesed settivad
a andmete põhjal on teada Eestis ca 270 jõevähi leiukohta. Jõevähk ei ela kaugeltki kõigis veekogudes, kuna tal on elupaiga suhtes omad nõudmised. Vähile on sobivad kõva (vähki kandva) põhjaga veekogud. Oluline on varjevõimaluste (kivide, puujuurte alused) või nende rajamise võimalused (urgude rajamiseks sobivad järsud savikad kaldad). Vähile on vajalik kvaliteetse vee olemasolu. Negatiivseks asjaoluks jõevähi veekogu puhul on veetaseme suur kõikumine, eeskätt veevaesus vooluveekogus. Veekogu ei tohi kannatada hapnikupuuduse all. Jõevähile optimaalne vee pH väärtus on vahemik 7-8. Koorikuvahetuseks on vähile vajalik rohke kaltsiumisisaldus vees. Vähk saab kasvada vaid jäiga kitiinkooriku vahetamise teel. Suguküpsed isased kestuvad aastas tavaliselt 1-2 ja emased vaid 1 korra. 2.1 Jõevähi arvukuse vähenemise põhjused Jõevähile on ohtlik vee reostumine, eriti ammoniaagiga, raskemetallidega, putukamürkidega jne, aga ka kõrge hõljuvainete sisaldus.
edelapiirkonnas täiesti erineva pindmise äravoolu. Pindäravool oleneb nii meteoroloogilistest teguritest kui ka maa-ala geoloogiast ja pinnamoest. Ainult umbes kolmandik maismaale langenud sademeveest voolab ojadesse ja jõgedesse ning jõuab neid pidi tagasi ookeanidesse. Ülejäänud kaks kolmandikku aurub, transpireerub või imbub maasse. Pindmist äravoolu võib ka inimene oma vajaduste rahuldamiseks kõrvale juhtida. Jõeäravool: vee voolamine vooluveekogus, nt jões USA Geoloogiatalitus määratleb jõeäravoolu (streamflow) kui jões või ojas voolavat veehulka. Jõgede tähtsus Jõed ei ole tähtsad üksnes inimeste, vaid igasuguse elu jaoks. Nad ei ole pelgalt meeldivad mängukohad inimestele (ja nende koertele), vaid inimesed vajavad jõgede vett ka joogiveevarustuseks ja niisutuseks, elektrienergia saamiseks, reoainete ärauhtmiseks (jääb loota, et seda vett ka
annaabi.ee 
