täitmata või osaliselt täidetud lubatud tsoon. Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu, mis on tingitud liikumisvõimeliste laetud osakeste - laengukandjate (elektronide või ioonide) olemasolust aines. Elektrivälja mõjul hakkavad need aineosakesed liikuma. Aineosakeste liikumist ja seega ka ainet iseloomustab erijuhtivus, mis vastavalt Ohmi seadusele on seotud elektrivälja tugevuse (E) ja voolutihedusega . Aukjuhtivus on pooljuhtide elektrijuhtivus kus laengukandjateks on augud, milleks nimetatakse lahkunud elektronide kohti kovalentsidemetes. Omajuhtivus -tähendab nii n kui ka p tüüpi juhtivust,ilma lisandita.Juhtivustsoonis liiguvad neg laengukandjad.Valetstsoonis liiguvad pos laengukandjad. Pooljuht-kihiline pirukas. Pn siire-kahekihilne pooljuht. p-poolmes augud ülekaalus. Dielektrik ehk mittejuht ehk isolaator on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu.
Seega tuleb ühe toru tootmiseks rakendada mitut erinevat metalli töötlemise meetodit. Keevitusparameetrite valik Punktkeevituse elektroodid valmistatakse eripronksidest või Cu-W sulamitest ja nende läbimõõdud ja kuju saab valida käsiraamatust. Elektroodide kontaktpinna läbimõõt leitakse seosest de=2t+3 mm, kus t on õhema lehtmaterjali paksus. Keevitamisel võib kasutada lehepaksustel kuni 5 mm jäika keevitusreziimi- lõhikesed (0,2-1,5 s) vooluimpulsid suure voolutihedusega j= 120-360 A/mm2. Madalsüsinikteraste (t=1-3 mm) keevitamisel võib keevitusvoolu arvutada orienteeruvalt seosest Ik=6500 t(A), kus t-teraslehe paksus, mm. Keevitusvoolu lülituskestuse saab valida käsiraamatutest või siis vastavalt materjali paksusele t= 2-3 mm seosest tk=(0,08-0,1) t, (s). Elektroodide survejõud F määratakse surve p ja elektroodide kontaktpinna Se korrutisena. Surve p on madalsüsinikteraste
3. Üldkasutatavad kummid Pilet nr. 6 1. Elektrijuhtivus. Korrosioonikindlus. Kulumiskindlus. Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu, mis on tingitud liikumisvõimeliste laetud osakeste - laengukandjate (elektronide või ioonide) olemasolust aines. Elektrivälja mõjul hakkavad need aineosakesed liikuma. Aineosakeste liikumist ja seega ka ainet iseloomustab erijuhtivus (), mis vastavalt Ohmi seadusele on seotud elektrivälja tugevuse (E) ja voolutihedusega (j). Erijuhtivus on eritakistuse pöördväärtus: = 1 / . Kulumiskindlus on masinaelemendi omadus säilitada etteantud tööea jooksul hõõrduvate pindade vajalikud mõõtmed. Detailide kulumisel võib nende tugevus ristlõike vähenemise või dünaamilise koormuse kasvamise tõttu langeda, samuti võivad detailid täielikult ära kuluda (näiteks mullatöömasinate tööorganid). või tekitada suuremat müra (kiirekäigulistes transpordi- ja tehnoloogilistes masinates)
keevitamisel valitakse elektroodi läbimõõt kaateti ja asendi järgi. Madalsüsinikteraste keevituselektroodide läbimõõt lehe paksusel kuni 3...4 mm peaks olema võrdsed. Keevitusvoolu tugevus sõltub elektroodi läbimõõdust, põhimetalli paksusest ja servavahemiku kujust, keevitusläbimitest ( juure või täitvad läbimid), elektroodi tüübist, keevitusasendist, põhimetalli soojusjuhtivusest jm. Maksimaalne keevitusvool on piiratud antud eletrooditüübile lubatud maksimaalse voolutihedusega. minimaalne keevitusvool on piiratud keevituskaare normaalse põlemise tingimustega. Suurim lubatud keevitusvool on paksukattelistel elektroodidel ja kasvab efektiivsuse suurenedes. Keevitusvoolu ligikaudseks määramiseks kasutatakse järgmisi valemeid: Ik = 60(del 1) Ik = 6del 2 + 20del Ik = 40del ( aluseline elektrood, süsinikteras) Ik = 30del ( rutiilelektrood, roostevaba teras) Püstõmbluse keevitamisel tuleb keevitusvoolu vähendada 15% ja laeõmbluste korral 10%.
Takistust kahe vooluahela punkti vahel, millel on potentsiaalide vahe U, määratakse voolutugevuse I kaudu. Takistuse ühik SI süsteemis on oom (Ω). Oom võrdub elektriahela niisuguse osa takistusega, mille otste vaheline pinge üks volt tekitab selles ahelaosas voolu tugevusega üks amper. Juhi materjali iseloomustav suurus on eritakistus. Eritakistus sõltub elektriväljast (E) takistusmaterjalis ja on pöördvõrdeline voolutihedusega materjalis. Peale juhi materjali sõltub juhi takistus juhi mõõtmetest. Ohmi seadus vooluahela osa kohta Ohmi seadus kogu vooluahela kohta (sisaldab vooluallikat) Juhtiv materjal allub Ohmi seadusele, kui selle materjali eritakistus on sellele rakendatud elektrivälja suurusest ja suunast sõltumatu. Alalisvoolu töö: A = IUt (Joule’i-Lenzi seadus) Alalisvoolu võimsus: N = IU 16.Kirchoffi seadused. Kirchhoffi esimene seadus
See sõltub elektrijuhi omadusest mida nimetatakse takistuseks. Takistust kahe vooluahela punkti vahel, millel on potentsiaalide vahe U, määratakse voolutugevuse I kaudu. Takistuse ühik SI süsteemis on oom (Ω). Oom võrdub elektriahela niisuguse osa takistusega, mille otste vaheline pinge üks volt tekitab selles ahelaosas voolu tugevusega üks amper. Juhi materjali iseloomustav suurus on eritakistus. Eritakistus sõltub elektriväljast (E) takistusmaterjalis ja on pöördvõrdeline voolutihedusega (δ) materjalis. ρ= ühik Ωm Materjalide eritakistused võivad erineda kordades. Näiteks hõbeda takistus temperatuuril 20°C võrdub 1,62* ja klaasil kuni Ωm Eritakistuse pöördväärtust nimetatakse erijuhtivuseks δ= Elektrijuhtivuse ühik SI süsteemis on siimens ja erijuhtivuse ühik siimens meetri kohta Peale juhi materjali sõltub juhi takistus juhi mõõtmetest.
Elektronid liiguvad juhis tegelikult vastupidises suunas (miinuselt plussile). 1.3 Elektrijuhtivus Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu, mis on tingitud liikumisvõimeliste laetud osakeste - laengukandjate (elektronide või ioonide) olemasolust aines. Elektrivälja mõjul hakkavad need aineosakesed liikuma. Aineosakeste liikumist ja seega ka ainet iseloomustab erijuhtivus ( ), mis vastavalt Ohmi seadusele on seotud elektrivälja tugevuse (E) ja voolutihedusega ( ). Elektrijuhtivuse mõõtühik on siimens. Erijuhtivus on eritakistuse pöördväärtus: . Ainete elektrijuhtivust liigitatakse vastavalt aines olemasolevate laengukandjate liigile: · elektronjuhtivus metallid; · elektron- ja aukjuhtivus - pooljuhid; · ioonjuhtivus elektrolüüdid; · elektron-ioonjuhtivus plasma. Kõik ained jaotatakse erijuhtivuse järgi: 6
· maa laeng on negatiivne · ionosfääri laeng on positiivne Seega moodustavad ionosfäär ja maakera suure kerakondensaatori, milles elektroodidevahelise dielektrikuna toimib atmosfäär. Maa pinna ja ionosfääri keskmine potentsiaalide vahe on umbes 300 kV Elektriväljatugevus maa pinna lähedal on keskmiselt 100...200 V/m. Elektriväljatugevus kõrgemal nõrgeneb ja 50 km kõrguselt algab ionosfäär. Atmosfäär ei ole ideaalne isolaator. Isegi ilusa ilmaga läbib seda lekkevool voolutihedusega ligikaudu 3pA/m2 , mis teeb kogu maakera pinna kohta 2kA. Lekkevool neutraliseerib ilusa ilmaga piirkondades osa maa negatiivsest laengust ja seega vähendab elektriväljatugevust "elektroodide" vahel. Tegelikult maa ja ionosfääri vaheline potentsiaalide vahe ei kao. Tasakaalu hoidvaks protsessiks on äike. Välgulöökidega kanduvad positiivsed laengud tagasi atmosfääri ning ionosfääri ja maakera vaheline potentsiaalide vahe säilib. Selle protsessi energia tuleb päikeselt
annaabi.ee 
