kivine, sest kiire vool kandis peenema materjali ära.Kui jõgi laskub järsust astangust ja vesi kukub vertikaalselt alla, on tegemist joaga. Kose puhul vesi ei kuku,voolab mööda suuri astanguid või suuri kive.Kui vool veeretab edasi suuri kive, siis tegemist on tegemist voolusängi põhjauuristusega. Aeglasel voolul on tegemist peamiselt kallaste küljekulutamisega, kui veevool on vastupidi kiire siis on voolusängi põhjauuristus. Siis kui setted vajuvad põhja ja ummistavad vooluteed, jõgi rajab endale uue voolutee ja jõgi hargneb väiksemateks harujõgedeks, mis moodustavad delta. Kõige suurem delta on Ganges, mis voolab nii Indias kui ka Bangladeshis. Suurvee ajal võib juhtuda, et jõgi kujundab endale uue lühema voolutee ja voolab edasi uues jõesängis. Vana jõelooge muutub omapäraseks järvekeseks. Nii tekivadki soodid.
kärestik madal, kiire, kivine jõe osa, mis mööda maapinda voolab voolusäng pikk ja kitsas süvend, mida mööda voolab vesi vooluhulk vee kogus kuupmeetrites või ka liitrites, mis ühe sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget 2. Maailma pikim jõgi on Niilus. Euroopa pikim jõgi on Volga. Maailma sügavaim järv on Baikal. Maailma suurim järv on Kaspia. 3.Alamjooksul on voolukiirus niivõrd aeglane, et sinna koguneb palju setteid ning jõgi ei pääse ena mereni. Lihtsamat vooluteed otsides hargneb jõgi harujõgedeks. Seal kujuneb delta. Keskjooksul kasvab sängis vee hulk, kuid tasandikul suudab vesi kanda vaid liiva- ja saviosakesi. Sängi küljed kuluvad. Voolukiirus on aeglane. Ülemjooks haarab vesi kaasa kive ja viib neid mööda jõepõhja allaoole. Voolisängis oleval astangul on juga ning voolusängi tekib kärestik. Jõe voolukiirus on suur. 4. Ekvaatori lähedal saavad jõed vee vihmaveest. Vooluveekogud on aastaringselt veerohked.
9. Aastate jooksul on inimtegevuse tagajärjel looduslike rohtlate osakaal järjest vähenenud. Miks see nii on? Inimesed rajavad rohtlaaladele järjest rohkem linnu ja külasi 10. Nimeta kolm keskkonnaprobleemi, mis on tekkinud rohtlates inimtegevuse tagajärjel. 1) kõrbestumine 2) tuule erosiooni suurenemine 3) tõõtlusettevõtete tõttu õhu saastamine. 11. Selgita, kuidas tekivad uhtorud. Lisa pilt! Suvine suur vihm uuristab maasse suured ja sügavad vooluteed. http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/mkyla.htm 12.Milliste vahenditega püütakse rohtlates takistada erosiooni? Harimisvõtete ja viljavaheldusega.
Millised välisjõud on kõige suurema mõjujõuga Eestis? Miks? Jõgede vool - Eestis on palju jõgesid ja need võivad uuristada endale uusi sänge Vees olev väetis ? muudab näiteks järvede kaldal taimestikku, see omakorda mõjub pinnavormidele. Kuidas tekivad jõesängid ? vesi voolab mööda kallakut alla uuristades (erodeerides) maapinda tee, mis vähehaaval sügavamaks läheb. Nii tekivad algul kitsad ja madalad, hijem laiemad ja sügavamad vooluteed ehk jõesängid. Milline on maailma kõrgeim juga? Guajaana mägismaal Lõuna-Ameerikas Angeli juga, kõrgus üle 1000m. Nimeta Eestis jugasid? Esineb Põhja-Eesti jõgedel, nt. Jägala juga-kõrgus 8m, Keila juga 6m Kuidas tekib kanjon? Pika aja jooksul uuristab jõgi joa kohal oma sängi nii, et juga otsekui taganeb ja kujuneb sügav kanjonorg. Millal uuristab jõgi kõige rohkem oma külgi? Siis kui voolusäng on vähe kaldu ja seetõttu voolab vesi aeglaselt ja uuristab rohkem külgi
saada, kui kõrgele saab vett paisutada, kui suureks kujuneb uputatav ala ja kui suure mahuga veehoidla saab üldse rajada. 6.5. Voolusängi ja sellega seotud protsessid Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus jaguneb kolmeks: kulutus e erosioon, setete transport ja setete kuhjumine e akumulatsioon. Seda tööd võib voolav vesi teha kahel moel: kas nõlvade ühtlase kulutamise ja setete jalamile kuhjumise e uhtumise teel või sängivooluga mööda kindlat vooluteed. Voolav vesi kannab setteid edasi kolmel viisil. Kõige jämedamat materjali suudab vesi veeretada mööda sängi põhja või hüpitada lühikeste vahemaade taha. Kõige rohkem setteid kantakse hõljumina. Osaliselt suudab vesi settematerjali ka lahustada ja lahustunud kujul edasi kanda. Küljeerosiooni tagajärjel hakkavad jõed looklema e meandreeruma. Voolav vesi ja selle poolt kaasaakantav settematerjal kulutavad intensiivselt looke väliskülge e põrkeveeru. Kulutus põrkeveerul
lisandub ka vihmavesi. Talvise madalvee põhjustab pindmise toitumise lakkamine ja peamiseks toiteallikas on samuti põhjavesi. VOOLUSÄNG JA SELLEGA SEOTUD PROTSESSID Voolava vee reljeefi mõjutav tegur jaguneb kolmeks osaks: kulutus ehk erosioon, setete transport ja setete kuhjumine ehk akumulatsioon. Voolav vesi võib seda teha mitmel moel: nõlvade ühtlase kulutamise ja setete jalamile kuhjamise ehk uhtumise teel või sängivooluna mööda kindlat vooluteed. Uhtumine esineb perioodiliste sademete korral, selle korral nõlvast alla valguv vesi võtab kaasa kõige peenema materjali. Kulutuse käigus võivad tekkida uhtorud, need on kõige iseloomulikumad vahelduva reljeefi ja intensiivse põllumajandusega piirkondades. Aluspinnale avaldab uhtumisest suuremat mõju sängivool, mis kannab setteid kaugete vahemaade taha. Sängivool oleneb voolukiirusest, vee hulgast ning sängi kujust ja setetest.
keskkonnaministeeriumi koduleheküljele (www.envir.ee). 2 Suurjärv Võrtsjärv Veereziim Võrtsjärv paikneb madalas lamedas nõos Tartu, Viljandi ja Valga maakonna piiril. Võrtsjärv on läbivoolujärv, mille vesi vahetub ligikaudu ühe aasta jooksul. Sissevool toimub 3380 km2 suuruselt valgalalt 18 tähtsama vooluveekogu kaudu. Väljavooluks on kirdenurgast algav ja 101 km pikkust vooluteed Peipsisse suubuv Emajõgi. Võrtsjärve pindala on 270 km2 pikkus 34,8 km ja suurim laius 14,8 km. Võrtsjärv on kuni 6 m sügav, keskmine sügavus 2,8 m. Aastane veetaseme kõikumine võib ulatuda kuni 2 m. Praegusele tasemereziimile on iseloomulik selle sõltuvus sademetest. 1 Püsivat hoovust pole Võrtsjärvel tähendatud, domineerivad tuultest tingitud hoovused. Suure pindala ning väikese sügavuse tõttu seguneb Võrtsjärve vesi jäävabal perioodil hästi,
Otepää staadiumil laius Pihkva järve ja seda ümbritseva madaliku kohal jääpaisjärv, mille väljavool oli Petseri-Võru-Hargla oru kaudu Koiva orgu. Veetaseme alanedes kujunes ka vool Pihkva jääpaisjärve suunas. Selleks ajaks olid ka kujunenud: Võhandu, Väikese-Emajõe ülemjooks, Pühajõgi jt. Sakala staadiumi algul vabanesid jää alt Võrtsjärve nõgu ja Emajõe org (ühendus kahe jääpaisjärve vahel). Vooluteed kulges Emajõe orust Võrtsjärve nõkku ja sealt Viljandi oru kaudu lääned ning Väikese-Emajõe-Pedeli oru kaudu Koiva orgu. Pandivere staadiumi algul nii Võrtsjärve kui Peipsi jääpaisjärve veetase langes ning väljavool Võrtsjärvest lõunasse katkes. 11 000 a.t. laius Läänemere nõos Balti jääpaisjärv, välja olid kujunenud Kesk-Eesti jõed, kujunema hakkasid Põhja-ja Lääne-Eesti jõgede ülemjooksud (eelkõige idapoolsed).
annaabi.ee 
