Terminoloogia. Elektripaigaldis üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Elektriseade Igasugune seade, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad nt elektrimasinad, trafod, lülitusaparaadid, mõõteriistad, kaitseseadmed ja voolutarvitid. Faasijuht elektriahela juht, mis pingestatakse faasipingega. Kolmefaasilise ahela faasijuhtide tähised on L1, L2 ja L3, ühefaasilises ahelas võib kasutada kas üht nendest tähistest või tähist L (ingl live, "pingestatud"). NSV Liidus tähistati faasijuhte tähtedega A, B ja C. Juhe hermeetilise kaitsekestata suhteliselt kergesti painduv juht. Juhe võib olla isoleerkatteta (paljasjuhe) või isoleeritud (isoleerjuhe); viimane võib olla ühe- või mitmesooneline.
toote ja teenuse ohutuse seadusest käesolevast seadusest tulenevate erisustega Terminoloogia Elektripaigaldis-üksteisega ühendatud elektriseadmete ja –juhtide kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt. ruumi,korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Elektriseade -Igasugune seade, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, muundamiseks,edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad nt elektrimasinad, trafod,lülitusaparaadid, mõõteriistad, kaitseseadmed ja voolutarvitid. Juhe – hermeetilise kaitsekestata suhteliselt kergesti painduv juht. Isoleerkatteta(paljasjuhe) või isoleeritud (isoleerjuhe); viimane võib olla ühe- või mitmesooneline. Juht – elektrienergia või elektrilise signaali edastamiseks ettenähtud juhtmete, kaablite, lattidejms üldnimetus. Kaabel – ühe- või mitmesooneline isoleerjuht, mis on varustatud sooni välistoimete eest kaitsva hermeetilise kestaga (mantliga). Kaitsejuht – pingealdiste osade maandamiseks kasutatav juht
tulenevate erisustega. Elektriohutus ja elektripaigaldised. Elektripaigaldis - kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt. ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Elektriseade – Igasugune seade, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad nt elektrimasinad, trafod, lülitusaparaadid, mõõteriistad, kaitseseadmed ja voolutarvitid. – üksteisega ühendatud elektriseadmete ja –juhtide teatud otstarbega ja – elektriahela juht, mis pingestatakse faasipingega. Kolmefaasilise ahela faasijuhtide tähised on L1, L2 ja L3, ühefaasilises ahelas võib kasutada kas üht nendest tähistest või tähist L (ingl live, “pingestatud”). NSV Liidus tähistati faasijuhte tähtedega A, B ja C. Juhe – hermeetilise kaitsekestata suhteliselt kergesti painduv juht. Juhe võib olla
Kalisski 4. B- kat. Autod V. Kalennikov 5. Auto raamat vastavalt margile 6. Elektrotehnika õpik 7. Auto elektroniga V. Tiitso 1. Energiasüsteem Energiasüsteem koosneb: Paljude erinevate ja talitus seadmetest , mille korrasolekus sõltub auto korrasolek- töökindlus. Ootamatult tekkinud rike autol on tingitud igal 3 juhul elektrisüsteemist. Elektriseadmestik jaguneb: 1. Voolu allikad- Aku, generaator, patarei 2. Voolutarvitid- Valgustusseadmed, Starter, süütesüsteem Aku- vajalik süüde süütesüsteemi tööks( min.10,2 V ), Tarvitite toitmiseks, starteri töötamiseks, mootori tööks tühi käigul, mugavussüsteemide tööks. Generaator- Aku laadimiseks, mootori tööks Max. rpm, seda koostöös pingeregulaatoriga- mis tagab agu laadimise tühjenemise korral ja takistab ülelaadimist mootori pööredel (10,2-14,2 V) Süütesüsteem- muudab 12 V madalpinke mitme 12-24 kW
·heitgaasi suitsususe piirnormid on kehtestatud keskkonnaministri määrusega ELEKTRISEADMESTIK Auto elektriseadmestik koosneb vooluallikatest (aku ja generaator) ja tarvititest. Akust saadakse voolu siis, kui mootor ei tööta. Töötava mootori puhul toidab kõiki tarveteid generaator. Osa generaatori voolu kulub seejuures aku laadimiseks. Praegu toodetavatel autodel kasutatakse vehelduvvoolugeneraatoreid. Suurte diiselveoautode elektriseadmestik on 24-voldine. Voolutarvitid on käiviti, valgustus- ja märguseadmed, mõõdikud ja abiseadmed. Kõige suuremat voolu (600...700A) tarvitab käiviti. Vooluallikad ühendavad tarvititega juhtmed, kaitsmed ja lülitid. Auto elektrivõrk on ühejuhtmeline: vool kulgeb aku või generaatori plussklemmilt tarvitisse mööda juhet, kuid miinusklemmile tagastub kere kaudu. Seega on teise juhtme ülesanne metallosadel (kerel). Juhtmed on kogutud kimpudesse ja ümbritsetud plastkaitsega. Käivitustüüpi pliiaku
käivitusaku tühjenemise, kui mootor seisab. Üldotstarbeline aku: On ette nähtud ainult elektrisüsteemi toiteks. Tagab suhteliselt nõrga voolu (20 A) mootori käitussüsteemi jaoks. On arvestatud ka tsükliliste muutuste jaoks (sh park-ja ohutuledele). 62. Veokite 12V/24V elektrisüsteem Veokid omavad kombineeritud 12/24 V elektrisüsteemi. Toitevoolu saab ümber lülitada 12 V ja 24 V vahel. Generaator ja voolutarvitid (va käiviti) on arvestatud 12 V pingele. Käiviti nimipinge on 24 V (et suuremaid diiselmootoreid käivitada). Süsteemis on 2x 12 V akut. Süüte sisselülitamisel lülitab ümberlüliti akud automaatselt järjestikku nii, et käivitit toidetakse mootori käivitamisel 24 V. Kui käiviti lülitub välja, lülitab akude ümberlüliti akud automaatselt paralleelselt. Generaator laeb mõlemat akut jälle. Akud peavad olema võrdsete mahutavustega, et laadimis- ja
36. Vooluallika ja tarbija ning summuti takistuse sobiva valikuga tekitatakse välja- lasketorus gaasi võnkumine. Sellega luuakse silindri välja- ühendamine ühejuhtrneskeemi järgi laskeakna juures avanemishetkel alarõhk, mis soodustab silindri puhastamist heitgaasidest, seejärel aga vasturohk, mis väldib silindrisse voolava küttesegu lahkumist koos Kõik need seadmed peale vooluallikate on voolutarvitid. heitgaasidega. Joonisel 35 toodud summutikonstruktsiooni Mootorrataste ja motorollerite elektriseadmed töötavad puhul täidab sellise resonaatori ülesandeid kere laienev pingel 6 või 12 V (mopeedidel 6 V). ii osa koos esimese diafragmaga. t j Vooluallikad ja -tarvitid ühendatakse omavahel ühe-