Järelikult saab hüdrauliline lang olla ainult positiivne suurus: I>0. Elavlõike muutumisel ka voolukiirus muutub, ning seetõttu muutub ka kineetilise ja potentsiaalse energia suhe. Näiteks kui elavlõige suureneb ja voolukiirus seetõttu väheneb, võib voolamise survejoon, mis kulgeb energiajoonest kiirussurve vürra allpool, ka tõusta voolusuunas. Survejoon ühtib energiajoonega tasakaalulise vedeliku jaoks. Survekadu hᵼ iseloomustab energiat, mis kulub voolutakistuste ületamiseks. Kui vooluhulk Q on teada, siis vajalik võimus (kW) voolutakistuste ületamiseks. 80. Selgitada surve-ja energiajoone määramist reaalvedeliku voolamisel. Reaalvedeliku voolamise energiajoon saab ainult geodeetilislt alaneda voolusuunas. Reaalvedeliku voolamise määrab survekadu hᵼ voolutakistuse ületamiseks kuluva erienergia. Sõltuvalt voolutakistusest liigitatakse survekaod hõõrdesurvekaoks ja kohtsurvekaoks.
2. Vooluhulka on võimalik mõõta voolu ahenemisel tekkiva survevahe kaudu, selleks kasutatakse Venturi toru. Venturi toru ristlõige aheneb sujuvalt ja laieneb siis uuesti algristlõikeni. Torukurgus on kiirus algsest suurem ja surve väiksem, survevahet mõõdetakse diferentsiaalmanomeetri abil. Venturi toru valem: , kus mõõteriista moodul Hüdraulilised takistused Bernoulli võrrandis viimane liige ht väljendab energiat, mis kuulub voolutakistuste ületamiseks, see on energiakulu vedeliku kaaluühiku kohta ehk survekadu. 1.21 Takistuste liigitus Vedeliku liikumist sirgetes sängilõikudes takistab hõõrdumine vastu sängi, viskoossuse tõttu hõõrduvad omavahel ka voolu sees olevad vedelikukihid. Turbulentses voolus lisandub viskoossele hõõrdele veel energiakulu turbulentsele segunemisele. Kõiki neid takistusvorme nim hõõrdetakistuseks ning sellest põhjustatud energiakulu hõõrdesurvekaoks hl
60. Miks tekivad ja kuidas lahendatakse pinnavee probleeme asulas? Probleemid tekivad, sest kasutatakse kõvakattega teid ja parklaid, kus vesi pinnasesse ei imbu. Lahenduseks on sademevee kanalisatsioon: 1) lahtine (küvetid ja nõvad maaasulates) 2) kinnine (rennid, restkaevud, torustik linnades). Lahtine on odavam. Krundisiseselt saab kasutada ka imbkaevusid. 61. Milline on hooldamine, uuendamine ja rekonstrueerimise sisu ja erinevused? Maaparandussüsteemi hooldamine on taimestiku ja voolutakistuste eemaldamine kraavi voolusängist ning hoiutööde tegemine maaparandussüsteemi maa-alal ja seal asuvatel veekaitserajatistel: · rohttaimede ja peenvõsa niitmine; · puittaimestiku raiumine; · voolutakistuste ja sette keskmise mahuga kuni 0,5 m3/m eemaldamine. · ehitiste puhastamine ja korrastamine Maaparandussüsteemi uuendamine on selle iganenud või lagunenud osade uutega asendamine või täiendamine, kraavide taastamine esialgsel kujul ja maaparandussüsteemi
tegemist peamiselt muutumatu voolamisega ; selline on vee liikumine torustikes , kanalites . Täiesti muutumatut voolamist ei ole ,kuid kui muutumine on aeglane , siis see märgatavaid kiirendusi ei põhjusta. Vedelike voolamise põhivõrrandiks on nn. Bernoulli võrrand .Hõõrdevaba vedeliku voolu erienergia on voolu pikkusel konstsntne E1 = E2 .. Reaalvedeliku voolamisel see nii ei ole ja Bernoulli võrrand saab kuju E1 = E2 + h (t) , kus h(t ) on survekadu., mis mõõdab voolutakistuste ületamiseks kulunud energiat. Seda Bernoulli võrrandit loetakse hüdrodünaamika põhivõrrandiks , mille abil saab lahendada enamiku voolamisega seotud probleeme . Laeva hüdraulised masinad . Pumbad. Hüdraulilisteks masinateks nimetatakse selliseid masinaid, milles põhiliseks töötavaks kehaks on vedelik. Hüdrauliliste masinate ehitus ja töö põhineb hüdrodünaamikal. Olenevalt masinas toimuva energeetilise protsessi iseloomust ja masina
Pumba imemiskõrgus oleneb temperatuurist . Vee 700C juures on tsentrifugaalpumba imemiskõrgus null. Imemiskõrgus (m) 7,0 5,8 4,7 2,3 0 Vee temperatuur (0C ) 0 20 40 60 70 Vastavalt Bernoulli võrrandile on vedeliku voolu erienergia (potensiaalse ja kineetilise energia summa ) erinevates vedeliku voolu ristlõigetes (nn. elavlõikes) on võrdsed. E= Epot.+Ekin. Voolavas reaalvedelikus see nii ei ole . Ristlõikest I ristlõikeni II kulub voolutakistuste ületamiseks energiat (survekadu hti). Vedeliku potensiaalne energia kujutab endast vedeliku asendienergia (e.kõrgussurve ) z ja rõhuenergia (e. piesomeetersurve) p/(g) summat. Kui vedelik liigub lisandub potensiaalsele energiale kineetiline energia Ekin = v2/(2g). Seega võib avaldada Bernoulli võrrandi voolu erienergia kohta pumba veevõtukoha veepinna ja pumba imiava ristlõigete (I II) jaoks : z 0 + p0 /( g) + v0 2 /(2g) = z 1 + pi /( g) + vi 2 /(2g) + hti , kus
annaabi.ee 
