5 Hüdrodünaamiline pinge vee voolamisel pinnases Eelnevalt käsitleti lihtsaimat juhtu vertikaalne vool läbi ühtlase pinnase vee voolamise mõjust pingele pinnases. Selgus, et pinnases voolav vesi muudab oluliselt pingeseisundit. Pinnaseterade vahel voolav vesi kaotab energiat ja annab selle hõõrdumise teel üle pinnaseosakestele. Voolamine saab toimuda ainult rõhkude vahe tõttu. Teisisõnu vool on seotud rõhu kaoga voolutee pikkusel. See rõhukadu vees rakendub voolusuunalise pinge kasvuga pinnase terade vahel. Seda pinget pinnaseosakeste vahel, mis tekib voolava vee toimel, nimetatakse hüdrodünaamiliseks pingeks ja sellest tingitud jõudu mõnikord hüdrodünaamiliseks või filtratsioonijõuks. Alljärgnevalt on vaadeldud üldisemat juhust, kui vesi võib voolata suvalises suunas. Lihtsustuseks on siiski käsitletud tasandiülesannet. See on otstarbekas ka seepärast, et paljud pinnasemehaanika
pinnaseosakestele. Voolamine saab toimuda ainult rõhkude vahe tõttu. mingi empiirilise seosega. Liivpinnaste jaoks on enamlevinud valem muldesse on olukord vastupidine koormus torule on suurem kui selle Teisisõnu vool on seotud rõhu kaoga voolutee pikkusel. See rõhukadu K0=1sin. Savipinnaste kohta valemit: K0=0,44+0,42Ip, kus Ip on peal oleva pinnasesamba kaal. Toru jäikus on suurem ümbritseva vees rakendub voolusuunalise pinge kasvuga pinnase terade vahel. Seda plastsusarv. pinnase jäikusest ning pinnase deformeerudes koguneb torule koormus pinget pinnaseosakeste vahel, mis tekib voolava vee toimel, nimetatakse 6.4 Aktiivsurve 6.4.1 Rankine lahendus Lihtsaimal juhul, kui sein ka kõrval olevalt osalt. Õhukeseseinaliste teras- ja plasttorudele mõjuva
Eelnevalt käsitleti lihtsaimat juhtu vertikaalne vool läbi ühtlase pinnase vee voolamise mõjust pingele pinnases. Selgus, et pinnases voolav vesi muudab oluliselt pingeseisundit. Pinnaseterade vahel voolav vesi kaotab energiat ja annab selle hõõrdumise teel üle pinnaseosakestele. Voolamine saab toimuda ainult rõhkude vahe tõttu. Teisisõnu vool on seotud rõhu kaoga voolutee pikkusel. See rõhukadu vees rakendub voolusuunalise pinge kasvuga pinnase terade vahel. Seda pinget pinnaseosakeste vahel, mis tekib voolava vee toimel, nimetatakse hüdrodünaamiliseks pingeks ja sellest tingitud jõudu mõnikord hüdrodünaamiliseks või filtratsioonijõuks. Alljärgnevalt on vaadeldud üldisemat juhust, kui vesi võib voolata suvalises suunas. Lihtsustuseks on siiski käsitletud tasandiülesannet. See on otstarbekas ka seepärast, et paljud
annaabi.ee 
