limnigraafi abil. Lävendi jaoks koost mõõtmisan- järgi. Andmed võtavad kokku hüdroloogia- Jões või ojas on voolamine alati turbulentne dmete põhjal vooluhulgakõver Q = f(H), s.o seos jaamad. Veetaseme mõõtm: Veetase oleneb jões ning kiirus pulseerib, st muutub pidevalt igas veetaseme ja vooluh vahel, millelt saab veeta- (ojas, kraavis) voolava vee hulgast, ning üks voolupunktis. Ometi kõigub ta püsiva keskvää- seme järgi vooluhulga seda otseselt mõõtmata. peamisi veetaseme mõõtm eesm on vooluhulga rtuse ümber, mida nim keskmiskiiruseks. Seda Vooluhulka mõõd aegajalt vaid kõvera õigsuse määramine. Süstemaatiliselt mõõd veetaset kiirust mõõdetaksegi ning õige tulemuse kontrollimiseks. Kui on vaja vooluhulka mõõta
pikkusühiku kohta. Energiajoon saab ainult alaneda, sest liikumisele kulub energiat, seega on hüdrauliline lang alati positiivne. Kui vedelik liigub, siis survejoon ei saa kunagi ühtida energiajoonega, kokku saavad nad ainult siis, kui vedelik seisab.Võimsus, mis antakse vedelikule e võimsuse kadu, mis on vajalik vedeliku liikuma panemiseks: p=gQht. 1.20 Bernoulli võrrandi rakendusi 1. Kiirust soovitavas voolupunktis saab mõõta Pitot' toru abil. Sirges torus, mis on põhimõtteliselt piesomeeter, tõusis vesi survetasandini, kõvera otsaga torus aga sellest h=u2/2g võrra kõrgemale. Seda sellepärast, et kõvera toru suudmes muutub kiirusega u liikuva vedeliku kineetiline energia potentsiaalseks. Mõõdetud h kaudu saab voolukiiruse . Kuid osa kineetilisest energiast kulub keeristele toru otsa ümber ning hõõrdele ja kus kordaja on katseliselt määratav kiirustegur
Sügavuste mõõtmisega määratakse kindlaks veekogu põhja reljeef ning vooluveejuhtme rist- ja pikiprofiilid. Ristprofiile on vaja teada jõgede vooluhulkade määramisel. Sügavusi mõõdetakse mõõtevarda, käsi-, raskus- või kajaloega. Voolukiiruse mõõtmine Voolukiirusi mõõdetakse peamiselt vooluhulga määramiseks. Mõõtmismetoodika põhineb turbulentse voolamise seaduspärasustel. Jões või ojas on voolamine alati turbulentne ning kiirus pulseerib, st muutub pidevalt igas voolupunktis. Ometi kõigub ta püsiva keskväärtuse ümber, mida nimetatakse keskmiskiiruseks. Seda kiirust mõõdetaksegi ning õige tulemuse saamiseks on vaja, et mõõtmine kestaks 60–100 sekundit. Mõõtmiseks kasutatakse enamasti hüdromeetrilisi tiivikuid, harvem ujukeid. Tänapäeval kasutatakse ka mitmesuguseid elektromagnetilisi mõõteriistu. Vooluhulga mõõtmine Vooluhulk on ristlõiget ajaühikus läbiva vee maht: Q = V/t. Mõõtühik on m3/s (jõed, ojad), l/s (torustikud), m3/h
annaabi.ee 
