Meretranspordi juhtimise õppetool Teraste võrdlemine EN ja GOST standardite põhjal Tallinn 2013 1) EN C35E ja GOST 35 Keemilise sisalduse järgi on näha, et GOST teras on rohkem elementidega rikastatud, mis teeb oma korral terase rohkem tugevaks. Legeerivaid elemente sisaldus peaaegu sarnane, kui EN variandil Ni ja Cr on tunduvalt rohkem, kuid temal puudub Cu ja As“i olemasolu. Mehaaniliste omaduste põhjal, on aru saadav, et tinglik voolupiir EN variandil on eripäraks, voolavuspiir ja venitamise % peaaegu sarnased ning EN toode on palju kõvadusekindlam. 2) EN C40E ja GOST 40 Keemiline sisaldus: Kahe variandi peamine erinevus seisneb selles, ,et Ni sisaldus Euroopa standartidel on kaks korda suurem ning Cu ja As puudus. Mehaanilised omadused EN eripäraks on tinglikvoolupiiri ja kõvaduse parameetri olemasolu. 3) EN C22E ja GOST 20 Keemiline sisaldus: Peamine erinevus algab Si sisaldusest, kus on näha, et EN
Siirete mõõtmiseks võib kasutada kas haardeosade asukoha muutumist või ekstensomeetrit, sõltuvalt soovitavast mõõtmistäpsusest. Juhtimistarkvara: TestXpert (Programmis TestXpert II on kasutusel normile EVS-EN 10002-1:2001 vastavad tähised. Nende vastavus meie kasutatud tähistega on järgmine: alumine voolepiir y,al lower yeild point ReL ülemine voolupiir y,ül upper yeild point ReH tõmbetugevus u tensile strength Rm katkepinge katke stress at break RB baasi algpikkus l0 marked initial gauge length L0 baasi lõppikkus lu gauge length after break Lu Katsemasin EU 100 Kasutatavad katsematerjalid: Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2.14% süsinikku. [1]
kehtivuspiire. Nende täpseks määramiseks on tähtis jälgida katsemetoodikat, selleks et saadud tulemused oleksid omavahel võrreldavad. Standardmeetodiga läbiviidavat materjali karakteristiku määramist nimetatakse teimiks. Konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste selgitamisel on keskne koht tõmbe- ja surveteimil. Materjalide teimimise järeldused: 1. Plastse materjali puhul (teras, alumiinium) on voolupiir piirpingeks, mille järgi materjalis tekkivad suured jääkdeformatsioonid ja konstruktsioonis esineb purunemise oht. 2. Hapra materjali puhul (malm, betoon) ohutu pinge peab olema vahemikus, mida piiravad tõmbetugevus ja survetugevus. Materjali seisundid: Konstruktsioonimaterjali mehaanikalised omadused ei ole üheselt määratud. Madalsüsinikteras ühtedes tingimustes on elastses seisundis, teistes plastses seisundis, kolmandas purunemisseisundis. Põhiliseks seisundit
fbok -- armatuurvarda normatiivne ankurdusnakketugevus, fc -- täitebetooni survetugevus, Fc -- elemendi arvutuslik paindesurvejõud, fck -- täitebetooni normsurvetugevus, fcv -- täitebetooni nihketugevus, fcvk -- täitebetooni või müüritise normnihketugevus, fp -- pingearmatuuri tõmbetugevus, Fs -- arvutuslik tõmbejõud armatuurvardas, ft -- armatuuri tõmbetugevus, ftk -- armatuuri normtõmbetugevus, fy -- armatuuri voolupiir, fyk -- armatuuri normatiivne voolupiir, h -- ristlõike üldkõrgus, lb -- armatuurvarda ankurduspikkus, lef -- elemendi arvutusava, MRd -- arvutuslik vastuvõetav moment, ø -- armatuuri läbimõõt, s -- põikarmatuuri samm, VRd -- müüritise arvutuslik põikjõutugevus (ka VRd1 ja VRd2), x -- survetsooni kõrgus ristlõikes, z -- armeeritud müüritise sisejõudude õlg paindel. Märkus
eraldi välja ka tema kasutada või on ta juba tüüpiliselt voolamine seotud tähendus. ohtlik kasutamiseks. terase kasutamisega Eristatakse kahte konstruktsioonis, pehmetel 33. Dokumendi kandepiirseisundit: 1. terastel on nn selgelt vormistamine Konstr.kui terviku või selle eristatav voolupiir. Kui rahvusvahelised mistahes osa tasakaalu terase pinge saavutab nõuded(ISO), dokumendi kaotus. 2. Konstr voolupiiri, hakkab teras ülesehitus: näiteks purunemine liigsete plastsete aeglaselt venima enam kivikonstruktsioonide deformatsioonide või pingestatud ristlõike osas, kursusetöö ülesehitus: 1.1 mehhanismiks muutumise talas tekkib nn plastne sissejuhatus 2.1 ülessanne 2
annaabi.ee 
