graafikud lühisreziimis? L: Kui pingestada liin, mille lõpus on lühis, siis võime kujutleda, et pinge toimel hakkavad liikuma liini lõpu suunas ühes juhtmes positiivsed laengud ja teises juhtmes negatiivsed laengud. Seejuures need laengud jõuavad liinilõppu ajavahemikuga l/v ning liini lõpus toimub nagu laengute kompenseerimine, sest neg. ja pos. laengud kompenseerivad teineteist ehk võime kujutleda ka, et pinge laine pöördub ka liini lõpust tagasi vastupolaarsena ja voolulaine kahekordistub, sest teisest juhtmest tulevad teisenimelised laengukandjad, kuid nende suund on lõpust alguse poole. Siirdeprotsess lõpeb kui peegeldunud laine jõuab algusesse ja see ajavahemik on 2l/v, seejuures pinge muutub nulliks ja vool on E/Ri. Kui saadame liini impulsi siis pingeimpulsid peegelduvad tagasi vastaspolaarsetena ja vooluimpulsid samapolaarsetena. A: Liini lõpus ei ole laengutel kuhugi minna ja need pöörduvad tagasi. Selle tulemusena pinge liinis
sisendtakistus? Kui pingestada liin, mille lõpus on lühis, siis võime kujutleda, et pinge toimel hakkavad liikuma liini lõpu suunas ühes juhtmes positiivsed laengud ja teises juhtmes negatiivsed laengud. Seejuures need laengud jõuavad liinilõppu ajavahemikuga l/v ning liini lõpus toimub nagu laengute kompenseerimine, sest neg. ja pos. laengud kompenseerivad teineteist ehk võime kujutleda ka, et pinge laine pöördub ka liini lõpust tagasi vastupolaarsena ja voolulaine kahekordistub, sest teisest juhtmest tulevad teisenimelised laengukandjad, kuid nende suund on lõpust alguse poole. Siirdeprotsess lõpeb kui peegeldunud laine jõuab algusesse ja see ajavahemik on 2l/v, seejuures pinge muutub nulliks ja vool on E/Ri. Kui saadame liini impulsi siis pingeimpulsid peegelduvad tagasi vastaspolaarsetena ja vooluimpulsid samapolaarsetena. 9 Kuidas näevad välja pinge ja voolu jaotuste graafikud lühisreziimis?
lainetakistusega , siis jaguneb pingeallika pinge U võrdselt R i E RS ja vahel. Seepärast levivad liinis pingelaine ja 2 E voolulaine 2 . Jõudes avatud liini lõppu pinge- ja voolulaine peegelduvad. Liini lõpus toimub laengute kogumine ja U muutub seal maksimaalseks. Kuna liini lõpp on avatud, siis takistus on lõpmata suur ja seetõttu vool on 0. Järelikult peavad olema langeva ja peegeldunud lainete voolud võrdsed st. avatud liini lõpust peegeldunud voolulaine on võrdne, kuid vastasmärgiline langeva voolulainega. Peegeldunud pingelaine on aga suuruselt ja märgilt võrdne langeva pingelainega
Vibraatoris peab olema seisev laine, kuna sel juhul saab vibraatori keskpunktis alati maksimaalse voolu nii toitmisel kui ka vastu võtmisel. 16. Selgitada, mis on lainetakistus, kuidas ta avaldub: a) pinge ja voolu kaudu; b) süsteemi parameetrite L ja C kaudu. Milleks on vaja teada liini lainetakistust? Elektri- ja sideliinide lainetakistuseks (karakteristlikuks takistuseks) nimetatakse piki liini leviva pingelaine ja vastava voolulaine amplituudide suhet, kui liinis puuduvad peegeldused. See tähendab, et kui liini lõppu on ühendatud liini lainetakistusega võrdse takistusega aktiivtarbija, siis vooluallika poolt vaadates paistab, nagu oleks tarbija ühendatud vahetult vooluallikaga ning tarbijale antakse edasi kogu vooluallikast liini saadetud võimsus. Koaksiaalkaablite lainetakistus on 50 või 75 oomi, keerdpaarkaablil umbes 100 oomi ja keerutamata lamejuhtmel
annaabi.ee 
