induktiivvoolu IL vektor. Selle lõpust on joonestatud mahtuvusvoolu IC vektor, mis on täpselt vastupidise suunaga ehk 90° pingest ees. Kuivõrd kõik voolud on kantud vektordiagrammile, saab koguvoolu vektori kui ühendada koordinaatide algpunkt viimasena joonestatud vooluvektori lõpuga. Koguvoolu I vektor on pingest nurga võrra mahajääv. Joonestamisel tuleb kasutada muidugi kõigi vooluvektorite jaoks ühist mõõtkava. 96 Voolukomponendid U Aktiivvool Ia = on pingega faasis, r U induktiivvool IL = jääb pingest 90° maha, xL U mahtuvusvool IC = on pingest 90° ees. xC Koguvool on avaldatav ka Pythagorase teoreemiga I = I a2 + ( I L I C ) 2 Induktiivvoolu ja mahtuvusvoolu vahet (või vastupidi, sõltuvalt sellest, kumb on suurem) nimetatakse ka
Bkp I ks t . (6.31) ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 39 Rein Oidram _____________________________________________________________________ 6.2.2.3. Lühisvoolu aperioodilise komponendi Joule'i integraal Lühisvoolu aperioodilised voolukomponendid aseskeemi harudes avalduvad t t Tag Tag iag I kmg e 2 I "kg e (6.32) ja t t ias I kms e Tas
induktiivvoolu IL vektor. Selle lõpust on joonestatud mahtuvusvoolu IC vektor, mis on täpselt vastupidise suunaga ehk 90° pingest ees. Kuivõrd kõik voolud on kantud vektordiagrammile, saab koguvoolu vektori kui ühendada koordinaatide algpunkt viimasena joonestatud vooluvektori lõpuga. Koguvoolu I vektor on pingest nurga võrra mahajääv. Joonestamisel tuleb kasutada muidugi kõigi vooluvektorite jaoks ühist mõõtkava. 96 Voolukomponendid U Aktiivvool Ia = on pingega faasis, r U induktiivvool IL = jääb pingest 90° maha, xL U mahtuvusvool IC = on pingest 90° ees. xC Koguvool on avaldatav ka Pythagorase teoreemiga I = I a2 + ( I L I C ) 2 Induktiivvoolu ja mahtuvusvoolu vahet (või vastupidi, sõltuvalt sellest, kumb on suurem) nimetatakse ka
8) p p p kus p on pooluste arv. Asünkroonmootorites tekitab momendi magnetvoo ja staatorivoolu aktiivkomponent vastavalt valemitele (5.3) ja (5.7). Seda komponenti nimetatakse sageli reaalvooluks, mis tekitab rootori elektromotoorjõu ja koostoimes rootori vooluga I2, osaleb momendi tekitamises. Staatorivoolu reaktiivkomponenti nimetatakse ka imaginaarvooluks, mille tekitab kasulik aheldusvoog. Järelikult on asünkroonmootori mõlemad voolukomponendid 169 omavahel seotud ja ühe komponendi muutumine põhjustab teise muutumise. Seega täidab staator üheaegselt nii ankru kui induktori ülesandeid. Võrreldes teiste mootoritega, põhjustab asünkroonmootori voolu reaktiivkomponent suuremat voolu ning kuumenemist. Eelnev nähtus väljendub selgesti madalatel kiirustel. Asünkroonmootori tähtis tunnussuurus on libistus ehk libistussagedus, mis valemite (5.6) ja (5.8) põhjal avaldub kujul